Uued veekriisid hüüavad tulles: Hispaanias, Marokos, Indias ja Iraagis on hoidlates veetase ohtlikult madalaks jäämas
Me kõik mäletame Lõuna-Aafrika Vabariigi Kaplinna, mis veel mõned nädalad tagasi vaevles pika põua tõttu veepuuduse all ning loeti päevi nn nullhetkeni, mil kraanid linnas kinni keeratakse. Erinevate meetmetega suudeti seekord nullpäeva siiski vältida, kuid mitmed teadustööd ja raportid viitavad, et sellise olukorraga tuleb üha enam silmitsi seista.
Keskkonnaorganisatsioon World Resources Institute on koos Hollandi valitsuse ja teiste koostööpartneritega loonud süsteemi, mis järgib NASA ja ESA satelliitide abil rohkem kui 500 000 maailma veehoidlat, vahendab The Guardian. Nii saab jälgida nende veetaseme muutust ning selle pealt ette ennustada piirkonda ohustavaid sotsiaalmajanduslikke tegureid.
Sel nädalal esitletud süsteem on praeguseks kaardistanud neli maailma riskikohta, kus veepuuduse oht on suur.
Kõige drastilisem on olukord Marokos, mille suuruselt teine veehoidla Al Massira on kolme aasta jooksul pea 60% kahanenud. Põhjusteks pidev põud, kasvanud vajadus niisutuse järele ja lähedalasuva, riigi suurima linna Casablanca rahvaarvu suurenemine. Kuigi hiljuti piirkonnas siiski vihma sadas, on veetase ikka aastakümne madalaim. Ning hea uudis pole ka see, et aasta teises pooles ühendatakse selle veehoidlaga ka teise riigi suurlinna Marrakeshi kraanid.
Iraagis on Mosuli hoidla, mille veevarud pole nii järsult kahanenud, kuid alates 1990. aastatest, mil seal enim vett oli, on siiski langus olnud 60%. Seda piirkonda on samuti vaevanud põuad ning vett on kulunud ka naaberriigi Türgi hüdroenergia projektidele, mis seotud Iraagi suurjõgede Tigrise ja Euphratiga. Veepuuduus on Iraagis põhjustanud paljude inimeste siseriikliku migratsiooni maapiirkondadest linnadesse.
Veepuudus ähvardab ka Indiat, täpsemalt kahte veehoidlat riigi keskosas, mida ühendab Narmada jõgi. Vähesed sademed on Indira Sagari hoidla veevaru kolmandiku võrra tavapärasest väiksemaks teinud. Seda üritati kompenseerida teise, Sardar Sarovari hoidla arvelt, mis tagab aga joogivee lausa 30 miljonile inimesele.
Veekriiside sotsiaalsed ohud on väiksemad tööstuslikes maades, mis sõltuvad vähem põllumjandusest. Aga siis on suurem on majanduslikele riskidele. Ka Hispaania on viimastel aastatel tugevasti põudade meelevallas olnud ning see on tähendanud Buendia veehoidla 60% võrra kokkukuivamist. See omakorda on halvanud hüdroelekritootmist ja tõstnud elektri hinda tarbijatele.
