Ürgseim jälg elust Maal: tervitus 3,77 miljardi aasta tagant

 (1)

Kanadast leitud kivistunud pisikujäänused on arvatavasti vanimad tõendid elust meie planeedil.

Teadlased on leidnud Kanadast uusi tõendeid, mis viitavad elu võimalikkusele Maal vägagi ürgsel ajal. Tegemist on fossiliseerunud bakteritega, kes elasid raual ja keda katsid kvartsikihid.

Praeguste hinnangute kohaselt elasid nood organismid vähemalt 3,77 miljardit aastat tagasi ehk veidi kaugemas minevikus kui 3,7 miljardi aasta tagusest ajast pärinevad Gröönimaa stromatoliidid – kivistunud „bakterivaibad“, mille avastamisest teatati mullu augustis.

„Meie avastus toetab hüpoteesi, mille kohaselt tekkis elu Maal merepõhjas asuvate kuumaveegeisrite (ingl hydrothermal vent) ümbruses varsti pärast planeedi moodustumist,“ kommenteeris uurimuse autor, University College Londoni geobioloogia doktorand Matthew Dodd.

„Elu taoline kiire teke Maal on kooskõlas hiljuti avastatud, 3700 miljoni aasta taguste mikroorganismide elutegevuse tulemusel tekkinud settekuhilatest kogutud tõenditega.“

Veendumaks, et nende avastatud struktuurid on tõepoolest bioloogilist päritolu, kulutasid uurijad hulga aega kivististes sisalduvate torukeste ja kiudude kujunemise analüüsimisele.

„Hematiidist (rauamaagist) struktuuride juures ilmnesid samasugused hargnemised nagu teiste allveegeisrite lähistel nüüdisajal elutsevate, rauda oksüdeerivate bakterite juures. Nende läheduses leidus lisaks grafiidile ka mineraale nagu apatiit ja karbonaat, mida esineb ka mõnedes bioloogilistes materjalides, nt luudes ja hammastes, ja mida seostatakse sageli kivististega,“ selgitasid autorid uurimuse kokkuvõttes.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised