Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga

 (1)

Unenägudest teadvuse suure probleemini. Usutlus ajuteadlase Giulio Tononiga
Uni on kõige ilmsem koht, kust otsida teadvust ja selle puudumist. Autor: philipedmondson/Creative Commons

Inimesed näevad unenägusid suurema osa ööst, mitte ainult ühe või teise unestaadiumi ajal, näitab hiljuti ilmunud teadustöö. ERR Novaator uuris, kuidas aitab unenägude nägemise uurimine mõista paremini teadvuse olemust. Seda, mis teeb inimestest selle, kes nad on.

Vahendab ERR Novaator

Varem on unenägude nägemisega seostatud eeskätt REM-und. Unefaas on tuntud peamiselt silmamunade kiire liikumise poolest. Aju on selle ajal isegi kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Värskes uurimuses näitas aga Winsconsin-Madisoni ülikooli neuroteadlane Giulio Tononi kolleegidega, et inimesed näevad 71 protsenti ajast unenägusid isegi aeglases ehk mitte-REM unes. Seda on kiirest unest ligi neljandiku võrra vähem. Tulemused vihjavad, et inimesed näevad unenägusid pea terve öö vältel.

Mida me õigupoolest unenägude nägemisest teadvuse olemuse kohta esoteerikasse kaldumata õppida saame?
Loe intervjuud edasi siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised