Üks tahab raudteega loodust kaitsta, teine aga loodust raudtee eest kaitsta

 (48)

Kaubarongid Saksamaal Mascheni kaubajaamas
Kaubarongid Saksamaal Mascheni kaubajaamasFoto: AP/Scanpix

Aastaks 2050 kavatseb EL 50 protsenti kogu reisijate- ja kaubaveost panna raudteedele või laevadele.

Kui külatasandilt vaadata, võib Rail Balticu vastu sõdivatest rohelistest aru saada, sest uue raudtee ehitamine lõikab läbi senised kooslused. Kuid kui vaadata laiemat pilti, ilmneb, et rohelised justkui võitlevad ise keskkonnasäästlikuma Euroopa tulevikuplaanide vastu.

EL tahab nimelt raudteid kiiremini käima panna just selleks, et süsinikuemissiooni maanteedelt vähemaks saada. 2050. aastaks peaks pool kogu ühenduse kauba- ja reisijavedu kolima raud- ja veeteedele. Euroopas ei käi põhiline vaidlus sugugi reisijateveo ümber – arutelu sisu on kogu transpordisektori süsinikuheitmete koguse vähendamine.

Vaidlusel, kumb neist kahest (raudtee- või veetransport) on keskkonnasäästlikum, pole Eestis erilist mõtet, sest teatavasti kaubalaevu Pärnu ja Pirita jõel näha ei ole. Emajõe kaubaveole paneb tugeva tõkke ette ka see, et Narva jõgi on laevadele läbimatu. Seega jääbki Eestis loodussäästliku alternatiivina üle ainult raudtee.

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas sõnab, et Eestis on tekkinud hüsteeriline protest investeeringute vastu, mis ometi peaksid Eestit jõukaks ja samal ajal keskkonnahoidlikuks muutma. Roheliste esimees Züleyxa Izmailova omakorda vaidleb Kallasele vastu, et Rail Baltic võistlevat meretranspordiga. Kui Rail Baltic peaks tähendama muu raudtee hääbumist, nagu rohelised arvavad, oleks see projekt aga lauskonfliktis Euroopa Liidu poliitikaga. Kuid üha rohkem kuuleme Eestis vihaseid rünnakuid mitte enam Rail Balticu, vaid raudtee kui nähtuse vastu.

Kaubaautod Doveris tunnelijärjekorras Foto: Reuters/Scanpix

Loe veel

Seotud lood:

On selge, et kaubaveos käib vihane majanduslik võitlus. Maanteetransiidi ärimehed ei või sallida raudteid, raudteede haldajad üritavad aga konkurente oma rööbastelt eemale hoida. Laevandus ei salli tunneleid ega sildu. Kodanikud on hädas müra ja õhusaastega, mida igasugune transport tekitab. Kuid ometi tahavad kõik, et kaubad ikka õigel ajal kaupluselettidele jõuaksid, sest muidu tuleks hambad varna riputada.

Heitgaaside lõks

Praegu on aga ligi 90% igasugusest transpordist surutud heitgaaside lõksu maanteede ja linnatänavate ummikutes. Veeteid saab Euroopas kasutada ainult Saksamaa kanalites, Madalmaade deltas, Prantsusmaa suurematel jõgedel ja Doonaul. Kui just Pärnu jõe ja Võrtsjärve vahele kanalit ei kaevata, pole veetransport Eesti-siseseks kaubaveoks kasutatav. Kui me aga toome rongide asemel Läänemerele rohkem kaubalaevu, näeme järgmist probleemi – laevade ahtritest venivaid pikki õlilaike. Ookeanide suurematel kaubateedel tekkinud sette- ja naftareostust näeb juba NASA ja ESA satelliitideltki.

Graafika: Toom Tragel

Transport on maailma kasvuhoonegaaside emissioonis 14%-ga alles neljandal kohal energiatööstuse 25%, põllumajanduse 24% ja tööstuse 21% järel. Suitsevad korstnad ja liigväetatud põllud mõjuvad veel halvemini kui autode summutitest tulevad heitgaasid. Rahvusvaheline energiaagentuur prognoosib 2050. aastaks autoomanike arvu kolmekordistumist, veokite hulga kahekordistumist ja lennureiside neljakordistumist. OECD prognoosib 2050. aastaks ka laevandusega seotud saasteemissiooni neljakordistumist. Süsinikuemissiooni mitmekordistumine ähvardaks järgmisi põlvkondi lämbumisega või vähemalt hingamisteede haigustega.

Ookeanide suurematel kaubateedel tekkinud sette- ja naftareostust näeb juba NASA ja ESA satelliitideltki.

Ajal, kui maanteetransiidi eestvedajad väidavad, et raudtee olevat 19. sajandi igand, otsib enamik maailma võimalust fossiilse kütusega sõitvaid autosid maanteedelt vähemaks saada. Elektri- ja hübriidmootoriga autosid arendatakse jõuliselt, aga palju saastavam 19. sajandi igand ehk sisepõlemismootor ei kao maanteedelt niipea.

Naftaajastu lõppu on prognoositud aastakümneid, aga praegu paistab, et seda on suudetud uute leidudega järjest kaugemale lükata. Elektriautod on praegu meedias popid, kuid isegi hübriidid ei suuda suurel turul veel tavamootoriga autodega võistelda. Elektri tootmiseks uute energiaallikate otsimises on maailm märksa edukam, kuigi teatavasti põhjustab ka alternatiivenergia (tuulepargid jne) keskkonnakaitsjate proteste. On tekkinud kummaline olukord, kus keskkonnasäästlikuma maailma ehitamine põrkub keskkonnakaitsjate protestidele.

Magdeburgi veesild Saksamaal Foto: Michail Kirkov /Flickr

Kui võrrelda nelja peamist transpordiharu – maantee-, raudtee-, vee- ja õhutransporti –, on ilmselge, et nii 2010. aastal kui ka 2050. aastal on raudtee nendest kõige tagasihoidlikum saastaja. Nii õhu- kui ka veetranspordi emissioonid suurenevad märgatavalt. Inimesed tarbivad järjest rohkem kaupu, mis tuleb järjest kaugemalt kohale toimetada. Hiina kaubad jõuavad Euroopasse ennekõike laevadel Suessi kanali kaudu või rekade ja rongidega Venemaa kaudu. Arvata, et see kaup peaks Eestisse jõudma veel pikema ringiga ümber Euroopa ajal, kui raudtee võimaldaks kauba otse Vahemere sadamaist kohale tuua, ei ole eriti ratsionaalne.

Raudteesid valitsevad monopolid

Selleks et raudtee suudaks maanteetranspordi ja lennukitega võistelda, on vaja kiirusi ja ühendusi rööbastel parandada. Eesti on harjunud aastaid Venemaa transiidi najal jõukust koguma, kuid teame selgelt, et Venemaa on võtnud riiklikuks programmiks see transiit meilt ära võtta. Mujalt Euroopast pole meil raudteetransiiti veel olemaski, pole tegelikult ka teid, mida mööda kaupu tuua. Kui me peaksime aga esitama küsimusi, mida meil toodetud asjadest annaks Euroopasse transportida, võib esmamulje olla veelgi nutusem. Eksportijaid ju ometi on ja nad otsivad endale ikka soodsaimat transpordivormi. Küll aga kipub tihti ununema probleem, et raudteedel valitsevad Euroopas siiani monopolid ja alles 2020. aastal on oodata Euroopa raudteeturu vähemalt osalist avanemist.

Elektriautod on praegu meedias popid, kuid isegi hübriidid ei suuda suurel turul veel tavamootoriga autodega võistelda.

Kas raudteele on alternatiivi? Praegu on maailmas umbes miljon kilomeetrit raudteid, enamik just kauba- ja tooraineveoks, reisijatevedu on raudtee puhul täiesti teisejärguline. Maglev-raudteid on maailmas praegu kokku ainult 40 kilomeetrit, Hyperloopi ühendusi täpselt null kilomeetrit. Maglev ja Hyperloop suudaksid raudteega konkureerida alles siis, kui läheneksid kilometraažilt raudteele. Ehk mitte sel sajandil.

2011. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teekaardi Transport 2050 ehk nn valge paberi, mis seab selgeks eesmärgiks vähendada transpordisektori süsinikuemissioone sajandi keskpaigaks 60%. Selle kava esitas Euroopa Komisjoni toonane asepresident Siim Kallas. Kui seda lugeda, kahvatuvad paljud meie rohelistegi nõuded.

Lufthansa kaubalennuki suutäied Foto: AP/Scanpix

Üle 50% kogu transpordist, ka reisijateveost, mis kulgeb kaugemale kui 300 kilomeetrit, peaks sajandi keskpaigaks kolima rööbastele või veeteedele. Selleks panustatakse tohutult raha TEN-T transpordiühenduste võrgustikule, ennekõike kiirraudteedele, kanalitele, ka maanteede nüüdisajastamisele.

40% lennuliiklusest peaks üle minema süsinikusäästlikele kütustele, ka laevaliiklus peaks emissioone vähendama. Kõige tipuks on ikka karjuv vajadus rohelisemate autode järele, mis ei kasutaks enam fossiilseid kütuseid. Ja teine eesmärk – mitte ühtegi hukkunut Euroopa teedel 2050. aastaks – tundub ikka tõeliselt utoopiline. Aga heas mõttes utoopiline.

Graafika: Toom Tragel
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised