Ligi 6000 katsealuse andmeid analüüsinud uurijad avastasid, et need inimesed, kes kasutasid ühistransporti, nakatusid tegelikult harvemini kui need, kes pruukisid muid transpordivahendeid.

Küll aga andis uurimus mõista, et neid, kes olid juba nakatunud, vaevas bussis või rongis sõites halvem enesetunne.

Uurimuse tulemused trotsivad üldlevinud arusaama, mille kohaselt ühistransport on haigustele levimiseks täiuslik keskkond.

Mullu avaldatud eraldine uurimus võib aidata selgitada, miks nii on — ühistranspordiga reisivad inimesed puutuvad nimelt kokku suurema hulga pisikutega, tänu millele kujuneb neil parem loomulik vastupanuvõime haigustele (immuunsus).

Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kõrgkooli nakkushaiguste ekspert dr Alma Adler kommenteeris: "Londonis, kus suurem osa elanikkonnast kasutab ühistransporti, polnud nakatumuse määr kõrgem kui mujal; tegelikult oli see seal isegi veidi madalam.

Gripp levib reeglina vahetu kokkupuute kaudu, mis tähendab, et tõenäoliselt on lapsed olulisemaks haigustekitajate levitajaks kui ühistransport."

Cheltenhami teadusfestivali raames esitletud uurimus rajanes iga-aastasel veebiküsitlusel, mis on osa gripi üle-euroopalist levikut kaardistavast algatusest Flusurvey.