Tuntud vähiuurija Tartus: verevähk pole enam surmatõbi

 (1)

Tuntud vähiuurija Tartus: verevähk pole enam surmatõbi
conquer-magazine.com

Sageduselt teine verevähi vorm müeloomtõbi, tuntud ka kui müelomatoos või lihtsalt luuüdivähk, ei ole “surma diagnoos”. Kuid paraku pakub aastakümneid kasutusel olnud keemiaravi sellele vaid leevendust, mitte tervenemist.

Vahendab ERR Novaator

Viimasel ajal on välja töötatud mitmeid uusi ravimeid ja ravivõtteid, mis tagavad müeloomihaigetele oluliselt parema prognoosi ja elukvaliteedi. Uudsed ravimid ja raviskeemid on muutmas müeloomi surmahaigusest krooniliseks haiguseks.

Paraku pole uusimad neist karmide regulatsioonide ja väga kalli hinna tõttu Eestis veel kättesaadavad. Sellegipoolest võib mitmete selliste ravimite ja ravimeetodite väljatöötamise eest tänu avaldada professor Kenneth Andersonile maailmakuulsast Dana-Farberi vähiinstituudist.
Kenneth Andersoni tuntakse kui suure missiooniga meest, kes on pannud aluse pahaloomuliste kasvajate bioloogilisele ravile ehk immuunteraapiale.

Kenneth C. Anderson. Autor/allikas Katre Tatrik
Seotud lood:

Möödunud nädalal Tartu ülikooli ja selle kliinikumi külastanud professor Andersoni ja tema juhitud teadusrühma võib pidada tänapäeval kahe kõige laialdasemalt kasutatavate müeloomiravimi – Bortezomiib ja Lenalidomiid – autoriks. Just tema juhtis mõlema ravimi eelkliinilisi ja kliinilisi katseid ning tõi need seeläbi müeloomihaigete voodiservale.

Kenneth Anderson on maailma suurima verevähiga tegeleva organisatsiooni, Ameerika hematoloogide liidu president. Teda tuntakse kui suure missiooniga meest, kes on pannud aluse pahaloomuliste kasvajate bioloogilisele ravile ehk immuunteraapiale.
Loe edasi siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised