Tulevikus võivad Maal kasvada karvased taimed

 (2)
Tulevikus võivad Maal kasvada karvased taimed
Lavendli lehepinnal olevad erinevat tüüpi näärmekarvadFoto: Eesti Maaülikool

Eesti maaülikoolis uuriti doktoritöös osoonikahjustuste tekkimist taimedel. Ühe kõrvalnähuna võivad tulevikus olla taimed senisest karvasemad.

Shuai Li kaitses Eesti maaülikoolis oma filosoofiadoktori väitekirja teemal „Taimelehtede lenduvühendite emissiooni induktsioon osooni ja metüül jasmonaadi mõjul" ehk seda, milline kahjulik mõju on osoonil taimedele.

Osooni kontsentratsioon maalähedases atmosfääris on alates 20. sajandi algusest kahel korral tõusnud ning näitab jätkuvat tõusutrendi. Taimede puhul on oluline tõik, et liikumatuse tõttu käivitavad need rakkude kaitsmiseks rea kohastumuslikke biokeemilisi reaktsioone.

„Shuai Li uuriski doktoritöös taimede tundlikkust osoonile erinevates olulistes põllumajandustaimedes, nagu kõrvits, kurk, lavendel, rosmariin jt,“ rääkis maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli dotsent Tiina Tosens.

Tema sõnul oli üks olulisemaid avastusi, et taimede epidermises olevad näärmekarvad eritavad osooni neutraliseerivaid ühendeid ning seega on karvasemad lehed osoonile tunduvalt vastupidavamad.

Uue huvitava uurimisküsimusena kerkiski esile see, kas tulevikus, mil osooni kontsentratsioon maalähedases atmosfääris on tõusuteel, hakkavad taimed enda kaitsmiseks investeerima enam süsinikku karvaste lehtede ehitamiseks.

Doktoritöö juhendaja on prof Ülo Niinemets ning oponent dr Silvano Fares (Research Centre for Forestry and Wood, Italy).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare