Tuleviku energiaallikaid: liiklusenergiat koguvad turbiinid, lambipostid ja sammudest elektrit tootvad kõnniteed

 (24)

Elektrienergia on üha enam liikumas selles suunas, et kasutatakse nn rohelisi energiaallikaid. Tulevikuplaanid näevad aga ette, et meie ümber toodab elektrienergiat pea iga ese, alates lambipostidest kuni teedeni.

BBC vahendab, et Lancasteri Ülikooli teadlased eesotsas professor Mohamed Saafiga on näiteks välja töötamas kaaliumil põhinevat geopolümeer-tsemendisegu (KGP), mis võimaldaks elektri salvestamist. Juhul, kui sellisest tsemendist tehtud lambipostil oleks ka päikesepaneel, piisaks spetsialistide hinnangul kõigest kuue meetri pikkusest postist, et salvestada lambi tarvis kasutatav energia terveks õhtuks.

"Hetkeseisuga oleme tõestanud, et KGP-tsementi on võimalik kasutada elektrienergia salvestamiseks ilma, et sellele oleks tarvis lisada kahjulikke või kalleid aineid," ütles Saafi BBC-le. Peale lambipostide oleks segu võimalik kasutada ka näiteks hoonete ehitamisel. Seega saaks majades salvestada üleliigset päikeseenergiat, mis omakorda vähendaks võrgukoormusi ja võimaldaks rohkema energia kogumist.

Turbiinid, mis koguvad liiklusenergiat

Teine oluline taastuvenergia ressurss on tuuleenergia, mille kogumisega seoses samuti innovaatilisi ideid on välja pakutud. Kuna linnades on tuuleenergia kogumine raskendatud, sest tuuled liiguvad erinevatest suundadest ja oluliselt dünaamilisemalt kui lagedatel aladel, on välja pakutud mitu huvitavat lahendust.

Seotud lood:

Näiteks lõid Nicolas Orellana ja Yaseen Noorani ümmargused tuulegeneraatorid, mis suudavad igast suunast tulevat tuult püüda ning sellest elektrit toota. Meeste leiutis kannab nime O-Wind ning nad said selle välja mõtlemise eest sel aastal ka James Dysoni nime kandva maineka disainiauhinna.

Türgi ettevõte Devici Tech on välja mõelnud aga veel lahedama süsteemi - püstloodis olevad tuuleturbiinid, mis koguvad tuuleenergiat mööduvatelt autodelt. Hetkel Istanbulis testimisel olevad turbiinid suudavad firma sõnul koguda piisavalt energiat, et lahendada kahe maja energiavajadus. Samuti on võimalik turbiinidesse integreerida ka päikesepaneelid, mis võimendaks lahenduse kasutegurit veelgi.

Energiat koguvad sõidu- ja kõnniteed

Päikeseenergiast elektrit tootvad sõiduteed on ka meil Tallinnas kasutusele tulemas, kuid näiteks Prantsusmaal, USAs ja Jaapanis on samal põhimõttel toimivad teelõigud juba valmis. Lahendused välja ehitanud ettevõte Colas selgitab, et kilomeetri pikkune teelõik võiks lahendada tänavavalgustite energiamure umbes 5000 elanikuga linnakese jaoks.

Samas on lahendus vähemalt hetkel võrdlemisi kallis - umbes kilomeetrise üherealise testlõigu ehitamine läks maksma umbes viis miljonit eurot. Lisaks sellele tekib oluline küsimus paneelide kasuteguri kohta - kuna need on päikese suhtes halva nurga all ning neile võib koguneda muda, lund, vett või ummikutes olevaid autosid, oleks tootlikkus ilmselt väike.

Seda kinnitab ka näiteks Amsterdamis testitud sarnast tehnoloogiat kasutav jalgrattateelahendus. 70 meetri pikkune teelõik maksis linnale kolm miljonit eurot ja tootis esimese aasta jooksul 3000 kWh elektrienergiat. Rattatee ehitamiseks kulutatud raha eest oleks Amsterdami linn turutingimustes võinud osta 65 miljonit kWh elektrienergiat.

Loe veel

Täiesti eraldi teema on teed, mis tekitavad elektriimpulsse siis, kui neis peituvad elemendid kokku surutakse. Sellist nähtust kutsutakse piesoefektiks. Näiteks oleks võimalik kasutada kvartsi, et luua spetsiaalsed teekatted, mis looks elektrienergiat masinate liikumisest ning isegi inimeste teel kõndimisest. Sarnaseid lahendusi testivad hetkel mitmed firmad, kuid majanduslikust tasuvusest on veel vara rääkida. Praeguse seisuga läheks sellistel süsteemidel umbes 12 aastat aega, et nende ehitamiskulusid tasa teenida.

Piesoefektil põhinevaid kõnniteid ehitav Pavegen (vt artiklis päises olev video) on üle maailma välja ehitanud juba 200 sellist lahendust ning kuigi hetkel on tehnoloogia rakendamine veel kallis, on firma asutaja ja juht Laurence Kemball-Cook tuleviku suhtes positiivne. "Me usume, et tehnoloogia üksi ei saa meie linnasid paremaks teha, seda peavad tahtma ka inimesed," ütles Cook. "Me oleme loonud boonusesüsteemi, mis motiveerib inimesi mööda meie teid käima, nii et kui sammuda mööda Pavegeni ehitatud teed, saab igaüks teha oma elukeskkonna jätkusuutlikumaks ning lisaks saab ta selle eest ka premeeritud," ütles ta BBC-le.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare