Tulesurm: Chicxulubi asteroid pühkis lisaks dinosaurustele ka kõik puudel elanud linnud ajalukku

 (11)
Tulesurm: Chicxulubi asteroid pühkis lisaks dinosaurustele ka kõik puudel elanud linnud ajalukku
Chicxulubi katastroof kunstniku kujutluses. Reuters

66 miljoni aasta tagune Maa ja asteroidi kokkupõrge lõpetas teatavasti dinosauruste valitsemisaja Maal, ent selle tulemusel hukkus ka suurem osa tollastest linnuliikidest. Uues teadustöös väidetakse, et ellu jäid vaid väikesed, maa peal elanud ja pesitsenud tänapäeva vutte meenutavad tiivulised. Neist põlvnevad kõik tänapäeva linnud tihasest albatrossini.

Kokku kadus asteroidi Maale otsa põrutamise tulemusena kolm neljandikku kõigist liikidest, see oli Maa ajaloo viies nn suur väljasuremissündmus. Chicxulubi asteroidiks nimetatakse seda seepärast, et selle kraatri keskpunkt on tänases Mehhikos Yucatani poolsaarel asuva Chicxulubi linna lähistel. Asteroidi diameeter oli 10-15 kilomeetrit.

Elukeskkond põles ära

Puu otsas elanud lindude hukkumisest katastroofi tõttu kirjutab uues uurimuses Bathi ülikooli selgroogsete paleontoloog Daniel Field. Ta põhjendab, et kui taevakivi Maale otsa põrutas, puhkesid ulatuslikud, ülemaailmsed metsatulekahjud. Juhul, kui puude otsas elavad linnud otse tulekahjudes ära ei põlenud, said nad otsa seetõttu, et metsade rohekuplid kadusid. Okstel istuma, vidistama ja pesitsema harjunud liikidel polnud neid tähtsaid toiminguid enam kusagil teha.

Field ütleb, et säilisid vaid mõned sellised linnuliigid, kes meenutasid tänapäeva vutte ja keda puude kadumine ei mõjutanud, sest nad elasid maapinnal. Neist põlvnevadki kõik tänapäevased linnud, ka puudel pesitsejad. Teisisõnu - pärast Chixculubi asteroidi arenesid ja õppisid linnud uuesti puude otsas elama.

Vutt Järveotsa vutifarmis. Foto: Anni Õnneleid
Seotud lood:

„Tänapäevaste puudel pesitsevate lindude esivanemad ei kolinud puudele enne, kui metsad olid massiväljasuremise põhjustanud asteroidi tekitatud katastroofist taastunud,“ ütleb teadlane.

ScienceDaily vahendab, et uurijad vaatlesid kivistisi, mis olid pärit ajast vahetult pärast asteroidi ja Maa kokkupõrget. Neist leiti väga suur hulk põlenut sütt, mis on märk metsatulekahjudest. Pisut hilisemast ajast leiti aga väga palju mikroskoopilisi sõnajalaeoste kivistisi. „Pärast sellist katastroofi nagu metsatulekahju või vulkaanipurse tulevad esimesena tagasi kõige kiirema koloniseerimisvõimega taimed, sõnajalg on üks nende seas üks tüüpilisemaid,“ ütles paleontoloog Regan Dunn Chicagost.

Ka tänaste linnuliikide „evolutsioonipuu“ harud toetavad Fieldi ürgvutihüpoteesi. Kõigi tänapäevaste lindude ühine esiisa oli „peaaegu kindlasti maapinnal elav ja pesitsev lind,“ ütles teadlane ajalehele The Atlantic.

Kõik muidugi ei nõustu

Ehkki uurimuse tulemused näivad mõjuvad, on sellel versioonil asjade käigust mõistagi ka kriitikuid. Mõnede meelest on uurimuse ulatus liiga kitsas, et teha nii kaugeleulatuvaid järeldusi.

Molekulaarevolutsiooniteadlane Alan Cooper ütles ajakirjale Science, et ainult põhjapoolkera näidete põhjal järeldada, et kõik maakera metsad kadusid, on „keeruline“. Pealegi on võimalik ka see, et teatud linnuliikide kadumisel ja teiste säilimisel mängisid rolli ka muud evolutsioonilised tegurid ja asteroidi tulemusena möllanud metsatulekahjud on vaid üks mitmetest faktoritest.

„Ei kriidiajastu väljasuremist ega ka linnuliikide väljasuremist põhjustanud ainult üks faktor,“ ütles paleontoloog Jingmai O`Connor Hiinas asuvast selgroogsete paleontoloogia ja paleoantropoloogia instituudist The Atlanticule. „Metsade kadumine oli vaid üks paljudest teguritest, mis teistega kombineerituna määras, milliseid linnud ellu jäid ja edasi kestsid.“

Fieldi ja ta kaasautorite uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare