Raportis tõdeti, et kehva riigikeele oskusega seotud probleemid tekitavad venekeelsetele õpilastele haridussüsteemis barjääre, mis on vastuolus võrdsete võimaluste ning võrdse kohtlemise printsiibiga, vahendab Tartu ülikooli (TÜ) eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang.
Märtsis esitleti Tallinnas TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi poolt 2014-2015 valminud uuringuid, mis analüüsisid riigikeele õpet Soomes, Lätis, Leedus, Iirimaal ja Kanadas Ontario provintsis ning pakkusid samas ka võrdlust Eestiga.
Uuringute eesmärk oli anda ülevaade nimetatud riikide riigikeele õppe kogemusest, rõhuasetusega põhikooli või sellele vastava kooliastme riigikeele ainekavadel. Riigikeele ainekavad paigutati uuritavate riikide hariduskorraldusliku ja keelepoliitilise õigusruumi konteksti, samuti toimusid Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus koolikülastused eesmärgiga teha fookusgruppide intervjuusid õpilaste, õpetajate ja koolide juhtkondadega, aga ka vaadelda koha peal riigikeele õpet ja riigikeelset aineõpet. Eestis, Lätis ja Leedus külastati venekeelseid põhikoole, Leedus lisaks ka poolakeelset, Soomes soome-eesti kakskeelset põhikooli.
Uurimisrühma koosseisu kuulusid eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlaste (professor Birute Klaas-Lang, lektor Tiina Kikerpill, vanemteadur Kristiina Praakli) kõrval ka TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži teadlased: doktorant Ilze Zagorska ja lektor Ülle Türk. Eesti muukeelsetes põhikoolides viisid intervjuusid läbi magistrandid Alla Lašmanova ja Anni Peedisson.
Kui võrdlusriikides tegi uurimisrühm tööd ühes-kahes välja valitud koolis, siis Eestis olid vaatluse all eesti keele õppe seisukohast 10 edukamat ja 10 vähem edukat vene õppekeelega kooli. Mõlemas kategoorias uuriti juhtkonna ja õpetajate ning 9. klasside õpilaste hoiakuid eesti keele kui riigikeele õppe suhtes.
Loe edasi siit
