Värske uurimus sedastab, et kõik need objektid jäid Läänemere regioonis umbes 50 miljonit aastat tagasi kleepuvasse puiduvaiku kinni. Ajapikku tardus kleepuv kammits merevaiguks, mis talletas endas muistse orgaanilise materjali, vahendab LiveScience.

Nüüdisaegse raagritsika sarnasel noorukesel putukal õnnestus sellest „ajakapslist“ aga napilt eluga pääseda. Ennast vabaks tõmmates jättis ta siiski maha enda kesta — kõva eksoskeleti, mille mõned putukad täiskasvanuks saades maha ajavad.

Ebatavaline sündmus leidis aset väga väikestes mastaapides: uurimisalune merevaigutükk on uurimuse autori, aastakümneid merevaiku ja sellesse lõksu jäänud elukaid uurinud Oregoni osariikliku ülikooli teadlase George Poinar, Jr. osutusel vaid üheksa millimeetri pikkune ning kolme millimeetri laiune ja paksune.

Uurimus kirjeldab sündmusteahelat, mille tagajärjel tõenäoliselt tekkis tavatu Läänemere vaigutükk. Poinar pakub, et tõenäoliselt nosis puu jalamile kogunenud vaigu hulgast kõigepealt tillukesi pruune seeni mõni pisiimetaja, kellest jäi maha reetlik karv.

Seejärel ilmus platsi näljane ürg-raagritsika-valmik. 0,6 mm pikkune putukas võis olla just seent sööma asumas, kui vaik ta keha ümber kalgenduma hakkas, oletab Poinar. Seejärel sooritas putukavalmik enda elu päästmiseks jõulise hüppe, jättes eksoskeleti vaigu sisse maha — sisuliselt „hüppas nahast välja“.

„Enne täiskasvanuks saamist pidi too putukas oma lühikese, vaid paari kuu pikkuse elu jooksul korduvalt kesta vahetama,“ lisas Poinar. „Antud juhul päästis suutlikkus enda kesta maha jätta koos probleemi aimamiseks piisava nutikusega putuka elu.“

Uuring ilmus ajakirja Fungal Biology tänavuses juulinumbris.