Tõeline hiiglane: Suurbritannia rannalt leiti ühe läbi aegade suurima elusolendi lõualuu

 (17)

Tõeline hiiglane: Suurbritannia rannalt leiti ühe läbi aegade suurima elusolendi lõualuu
Hiiglaslikud shonisaurused kunstniku kujutluses. Reuters

Esimese luu - õigemini selle kivistise - avastas Somerseti krahvkonnast Lilstocki rannalt juura-ajastu mereelu muuseumi fossiilikoguja Paul de la Salle.

Jätkuotsingute tulemusena leiti veel sama looma fossiile. Kivististekogumi põhjal tehtud üldistuste järgi ütlevad teadlased nüüd, et loom (liigilt ilmselt üks Shonisaurustest), kellele need kuulusid, oli 26 meetrit pikk ja seega palju pikem kõigist oma kaasaegsetest sugulastest. Tänapäeval maailmameres elav sinivaal on küll pikem, kuni 30 meetrit, aga Shonisaurus on maailma läbi aegade suurimate liikide edetabelis siiski väga kõrgel kohal.

Esimesena leitud fossiil meenutas algul pigem lihtsalt kivitükki, ent pärast seda, kui de la Salle märkas sellel luustruktuuri ja spetsiifilist vagu, arvas ta, et ehk on tegu mõne ihtüosauruse ehk kalasisaliku lõualuuga. Enne seda, kui fossiil seda ümbritsevast kivimassist eemaldati, laskis de Salle ühel geoloogil selle vanust hinnata ja selgus, et see on pärit 205 miljoni aasta tagant.

Kui fossiil oli puhastatud, leiti, et see on suurem, kui seni suurimaks peetud ihtüosauruste seltsi kuulunud sauruse ehk Shonisaurus sikanniensise lõualuu. Siiski oli see sikanniensise omale piisavalt sarnane, et kaks teadlast - Dean Lomax Manchesteri ülikoolist ja Dr Judy Massare New Yorgi SUNY kolledžist julgesid järeldada, et hiigelliik oli sikanniensisele üsna lähedane.

Fossiil on 92 sentimeetri pikkune, kuid see on vaid üks osa lõualuust. Dean Lomax ütles, et sellest võib järeldada, et Lilstocki rannalt leitud luu omanik oli vähemalt 20-25 meetri pikkune. Lomax, Massare ja de la Salle avaldasid lõualuul põhineva uurimuse ajakirjas PLOS One.

Ihtüosauruste fossiile on varemgi Suurbritanniast leitud, ent seni suurima looma pikkuseks hinnati kivististe põhjal 15 meetrit.

Uus luu sunnib autorite sõnul ümber mõtlema ka nn Aust Cliffi luudega seotu. Need kivistised leiti aastal 1846 ja sellele järgnevail aastail samalt Lilstockist umbes päevatee kauguselt ja dateeriti paar miljonit aastat varasemaks. Mõned luudest läksid aastal 1940 Bristoli pommitamises kaduma, ent enne seda arvati, et need kuuluvad hiiglaslikele dinosaurustele. Autorid ütlevad, et kuna need olid nüüd leitud Lilstocki lõualuule väga sarnased, võisid Aust Cliffi luud kuuluda tegelikult hoopis meres elanud saurusele.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare