Tõeline aare: Jaapani saare lähedalt avastatud haruldaste muldmetallide maardlast jätkuks inimkonnale sajanditeks
Haruldasi muldmetalle kasutatakse mitmetes valdkondades nutitelefonide akude valmistamisest elektrisõidukite ehituseni välja. Selle nimetuse alla käib kokku 17 keemilist elementi, mida maakoores hajusalt leidub. Selles nende probleem ongi – ehkki koguse mõttes on neid maakoores rohkelt, on sellist paika, kus neid metalle ühes kohas palju leiduks, raske avastada. Praeguseks on Hiina juba kümnendeid väga rangelt suurt osa (üle 90%) nende kaevandamisest enda käes hoidnud ja seetõttu on nende naaberriik Jaapan – suur elektroonikatootja – olnud sunnitud maksma millist iganes hiinlaste küsitavat hinda.
Ütriumi seitsmesajaks aastaks
Business Insider kirjutab, et uues maardlas leidub piisavalt haruldasi muldmetalle, et maailma nendega väga kaua varustada. Väidetavalt on seal piisavalt ütriumi, et katta ülemaailmne vajadus 780 aastaks. Düsproosiumi jätkub 730 aastaks, euroopiumi 620 ja terbiumi 420 aastaks. Kokku on 2500 ruutkilomeetri suurusel alal hinnanguliselt 16 miljonit tonni haruldasi muldmetalle, maardlat nimetatakse lausa "pooleldi igaveseks".
Maardla avastati asustamata Minamitori saare lähedusest, mis on umbes 1850 km Tokyost kagus. Tänu sellele saarele on Jaapanil võimalik ümbritsev ala oma eksklusiivse majandustsooni sisse arvata ja seetõttu on neil seal ainuõigus kaevandada.
Turu-uuringute firma Technology Metals Research üks juhte Jack Lifton ütles The Wall Street Journalile, et Jaapani jaoks muudab leid kõike ja ressursside kasutuselevõtu nimel on juba tööd alustatud. Jaapan on kaua aastaid Hiina asemele mõnd muud haruldaste muldmetallide allikat otsinud. Viimati vähendasid hiinlased ekspordimahte aastal 2010, mistõttu kauba hind tõusis kuni 10 protsenti, teatas WSJ. Kui teema maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO) tõstatati, olid hiinlased sunnitud jälle rohkem eksportima hakkama.
Elemendid on hajunud miljonite aastate jooksul
Haruldased muldmetallid võivad moodustuda vulkaanipursete tulemusena, kuid paljud mineraalidest, milles need sisalduvad, moodustusid tänu enne Maa tekkimist toimunud supernoovaplahvatusi. Et tektooniliste liikumiste tulemusena on Maa vahevöö osad aja jooksul ringi liikunud, on ka haruldased muldmetallid jõudnud maapinnale lähemale. Miljonite aastate jooksul toimunud erosiooni tulemusena on need üle planeedi laiali hajunud.
