See putukas on männikärsakas ning aastas teeb ta Euroopa metsades kahju ligi 140 miljoni euro eest. Eesti maaülikool koos RMKga otsivad sellele probleemile aga lahendust.

Harilik männikärsakas on umbes ühe sentimeetri pikkune, tugevate kitiinsete kehakatetega tume- või mustjaspruun metsaputukas. Ta toitub noorte okaspuude koorest. Värskelt raiutud raiesmikel raiejäätmetest või kändudest lenduv tugev vaigulõhn on männikärsakale isuäratav ja kutsub putuka kohale ka mitme kilomeetri kauguselt. Lehtpuuraiestikel männikärsakate ohtu ei ole, sest seal puudub eelmainitud okaspuukändude lõhn.

Ühel raiesmikul võib elada ja toituda kuni 150 000 männikärsaka valmikut hektari kohta.

Männikärsakas alustab koore söömist okaspuutaime juurekaelalt, tekitades tüvele sageli koorevabasid, kuni puiduni ulatuvaid laike.