Vastupanuvõime tuleneb nende rakkude jagunemise sagedusest. Keskmiselt toimub see vaid kord nädalas, kesta ajamise vältel, vahendab ERR teadus.

Ioniseeriv kiirgus kahjustab rakke aga kõige rohkem just sellel ajal.

Nii suudavadki prussakad taluda inimeste jaoks surmavast kiirgusdoosist 6-15 korda suuremat doosi. Viljakuse langetamiseks piisab ka väiksemast doosist.

Laiemas putukariigi-kontekstis on prussakad siiski kiirguse suhtes veel suhteliselt tundlikud.

Näiteks põlendikuhundlased suudavad taluda inimesele surmavast doosist lausa sada korda suuremat doosi. Kiirituse suhtes on prussakatest vähem tundlikud isegi puuviljakärbsed.