NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
10.08.2018 17:18
See on löök allapoole vööd neile, kes meid igapäevaselt hirmutavad metsa kadumise ja kõrbealade pealetungiga. Inimene ise istutab metsa juurde, aga samas ka jätab seni haritud maad haritavast maade alt välja ja loodus juba tühja kohta ei salli.
Seda võis ju ka meil täheldada kuue-seitsmekümnendatel - paljud enne elujõulised külad muutusid inimtühjaks, jäeti terved külad maha ja kui siis sai metsa mindud, siis avastasid keset metsa kas võssa kasvanud ahervaremed, või metsistunud puuviljaaiad keset lopsakat metsikut loodust. Minu ema korjas kunagise naaberküla ussaiast korraliku marja, seene ja pähklisaagi. Ja metsavaht andis meile sanitaarraieloa endale küttepuude tegemiseks just selle endise küla maadelt. Ema veel naeris, et sealt, kus ta nüüd puid langetas sidus ta 40 aastat tagasi rukkivihke. Naabitele käidi ikka talgu korras abiks. Ja see kõik oli muutunud selliseks vaid paari-kolmekümne aasta jooksul. Suures kollektiviseerimise tuhinas ei tahtnud keegi neid väikeseid talude maalappe harida ja ega vist ei oleks saanudki, sest siis enam keegi jala ei käinud ja hobusega ei kündnud. Kõik tehti traktoriga ja selleks oli vaja juurde teha uudismaa lahmakaid, kuivendada soosid, kus traktoritel-kombainidel oli ruumi mütata. Aga omanikud olid kas Siberisse jäänud või vanadusse surnud. Ja nooremad olid linnadesse kolinud. Kaugemale selle kolhoosielu "võludest".
Ja nüüd nutetakse, kui neilt samadelt maadelt tehakse lageraiet. Nii palju metsa, kui nüüd Eestimaal kasvab, pole siin viimastel sajanditel olnudki. Mõned tahaksid vist kangesti, et nende ümber vohaks padrik ja mida tihedam, seda parem. Ja et selle kõik maksaks kinni ikka teised, mitte nemad ise. Paljud need, kes 90-date alul oma talud ja maad tagasi said püüavad just nende lageraietega saada tagasi osakestki sellest kaotsiläinud kunagisest haritud maast. Uut põllu- ja heinamaad otsitakse tikutulega taga. Sest maa puudus hakkab talumajanduse arenemist segama.
Aga paljud puude kallistajad pole ise nende kasvamiseks lillegi liigutanud. Kus on nende isiklik puu, mille nad kunagi istutanud on ja selle kasvamise eest hoolitsenud ja jälginud on? Nemad tahavad, et keegi nende eest selle vaeva ära näeks. Selle pärast ei saagi ma aru, kui sellised räägivad metsast kui meie ühisomandist. Omandi eest tuleb ka vaeva näha, Kus siis nende vaev küll on? Kulus puude kallistamise peale? Räuskavad ja valetavad nii et suu suu suitseb ja hirmutavad nõrganärvilisi. See on nende "panus".
11.08.2018 07:24
Suur osa nn."teadlasi" on ostetavad ja müüdavad.Tihti neid teadlasi tegelikkuses ei eksiteerigi.Kogu juttu meie metsa üleküllusest tuleks võtta äärmise ettevaatlikusega!
Kui liigud mööda Eestimaad siis hakkavad silma kunagi teostatud lageraie kohad täis lepavõsa ja neid kohti on väga palju. Kui võsa kasv arvestada metsa juurdekasvu hulka siis muidugi võib raiuda st.võsa lõigata lõpmatuseni.
    13.08.2018 07:19
    Sul puudub arusaam teadusest... muidugi on ka üksiküritajaid, aga kui tahad saada suurele pildile, siis tuleb leida paljude teadlastega üksmeel. Seega ära ei saa osta kümneid ja kümneid teadlast ja seda 35 aasta jooksul. See tunduks liiga jaburana...
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega