Teadlaste uurimus ilmus ajakirjas Nature. Et muutusi metsa all olevate maa-alade ulatuses välja selgitada, analüüsiti 16 ilmasatelliidi pardal olevate kõrge lahutusvõimega radiomeetrite poolt salvestatud andmeid, mis olid pärit aastaist 1982-2016. Igapäevaselt tehtud mõõtmisi võrreldes olid teadlased võimelised pisikesed muudatused laiemasse konteksti asetama ja nii leiti, et metsakate on kogu planeedi arvestuses praegu suurem kui 35 aastat tagasi.

Täpsemalt on praegu 2,24 miljonit ruutkilomeetrit metsaga kaetud maad rohkem kui 35 aastat tagasi. See maa-ala on enam-vähem võrreldav ühe Aafrika suurema riigi Alžeeria pindalaga (2,38 miljonit ruutkilomeetrit).

Teadlased ütlevad, et suurem osa uuest metsast on kasvanud paikadesse, kus varem metsa polnud - kõrbedesse, tundrasse või kõrgele mägedesse, samuti on metsa nüüd rohkem suurlinnade piires.

Palju uut metsa on kasvamas täna inimeste pingutusele (nt on metsa istutatud Hiinas ja mitmel pool Aafrikas) ja samuti on metsastumisele kaasa aidanud kliimamuutus: mõnedes mägistes piirkondades on metsapiir kõrgemale nihkunud ja seetõttu kasvavad ka puud varasemast palju kõrgemal. Samuti on näiteks Venemaal ja USA-s jäetud maha suuri varem põllumajanduseks kasutatud alasid, kuhu on mets peale kasvanud. Kokku on umbes 60% uuest metsast kasvamas inimtegevuse tulemusena, ütlevad teadlased.

Iseküsimus on muidugi, mida täpselt metsana mõistetakse. Aastasadade vanune põlis- või vihmamets ja kümme-viisteist aastat tagasi Hiinas istutatud puud või lihtsalt endisel põllul kasvav võsa ökosüsteemidena võrreldavad ei ole.