Rahvusvaheline töörühm Durhami ülikooli teadlaste juhtimisel on usutavasti avastanud suurima kanjoni Maal.

Tehiskaaslaste ja maapinnaradariga kogutud andmete põhjal hindavad nad selle pikkuseks rohkem kui sada kilomeetrit ja sügavuseks kohati kuni ühe kilomeetri.

Avastuse kinnitamine nõuab vahetute mõõtmiste läbiviimist, mis pole aga sugugi lihtne, kuna kanjon asub mitme kilomeetri paksuse jääkilbi all Antarktika idaosas.

Töörühm oletab, et kanjoni uuristas aluskivimist välja jää all voolav vesi. Võimalik isegi, et see on nii absurdselt ürgne, et oli olemas juba enne seda, kui Antarktika tektooniliste jõudude tõukel lõunanabale triivis ja jääga kattus.

Pealeselle usuvad uurijad, et nende avastatud kanjon on seotud terve hulga teiste kanjonitega samas piirkonnas ning et vesi sellest võib voolata 1250 ruutkilomeetrise pindalaga liustikualusesse järve.

“Ehkki too piirkond ületab pindalalt Ühendkuningriiki, teame me sellest, mis jää alla jääb, väga vähe,” rõhutas töö juhtiv autor dr Stewart

Jamieson Durhami ülikooli geograafiateaduskonna juurest: “Antarktika maapinnast on tegelikult vähem teada kui Marsi pinnast. Kui teame rohkem sellest, mis jää alla mattunud on, võime paremini mõista ka seda, kuidas jääkate kliima muutumisele reageerib.”

Töörühm loodab äsjaavastatud kanjoni mõõtmeid kinnitada aasta lõpuks.