Oxfordi ülikooli eksperimentaalpsühholoogia instituudi doktorandi Katerina Johnsoni uurimisteemaks on seosed neurobioloogia ning inimeste sotsiaalse aktiivsuse vahel, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Tema eriliseks huviks on endorfiinid – n-ö looduslikud valuvaigistid, mis leevendavad näiteks naiste sünnitusvalusid. Lisaks kutsuvad endorfiinid esile mõnu- ja heaolutunnet, mis kaasnevad füüsilise tegevusega, näiteks sportimise või seksimisega.

Ühe teooria kohaselt soosivad just endorfiinid ka sõprussuhete loomist ja hoidmist, pannes meid sõprade seltskonda nautima.

Selle teooria kontrollimiseks otsustasid Johnson ja tema juhendaja, Oxfordi ülikooli evolutsioonipsühholoog Robin Dunbar ära kasutada tõsiasja, et endorfiinid on samaaegselt ka valuvaigistava toimega.

Suure sõpruskonnaga inimestel, kelle organismis leidub sõpradega lävimise tulemusena järelikult rohkesti endorfiine, peaks seega olema ka parem valutaluvus. Selgus, et just nõnda lood ongi.

Huvitava lisafaktina ilmnes, et füüsiliselt heas vormis inimestel on mõnevõrra väiksem sõpruskond kui teistel. Johnsoni kohaselt on seda võimalik seletada mitmeti.

Esiteks võivad need inimesed kulutada trennile nii palju aega, et ei jää aega sõpradega suhtlemiseks. Teiseks ei pruugi nad sõpru biokeemilises mõttes vajadagi: kuna sportimine paneb organismi endorfiine tootma, saavad nad oma naudingutunde sellest kätte.

Ootuspäraselt tuli välja seegi, et ka stressi all kannatavate inimeste suhtlusringkond on väiksem kui stressist vabadel kaaslastel.

Johnsoni sõnul näitab see, et sõprade olemasolu aitab stressi vältida ja ületada, ehkki välistatud pole seegi, et stressis inimestel pole samuti lihtsalt aega ega jõudu sotsiaalseks aktiivsuseks.

Uuringust järeldub, et inimese suhtevõrgustiku suurus ja kvaliteet mõjutab otseselt nii tema vaimset kui ka füüsilist tervist ning selle kaudu võib-olla isegi oodatavat eluiga.