Selleks, et protsessi kiirendada, pidid teadlased kõigepealt looduses toimuvaid madalatel temperatuuridel toimuvaid tekkeprotsesse uurima ning neid jäljendama. Seejärel kasutasid teadlased reaktsiooni kiirendamiseks katalüsaatorina polüstüreenist mikrokerasid ning suutsid protsessi seeläbi tuhandete aastate võrra lühemaks teha - magnesiiti suudeti toota kõigest 72 päeva jooksul.

Eriti hea uudis on see, et kogu protsess toimus toatemperatuuril, seega ei kulu mineraali valmistamiseks suuri energiakoguseid. Küll aga oli hetkel jätkuvalt tegemist väikesemahulise eksperimendiga, mida on vaja skaleerida, et mineraali reaalselt globaalse soojenemise lahendamiseks kasutada saaks.

"See oleneb mitmest tegurist, näiteks süsiniku hinnast ja süsiniku sidumise tehnoloogia arengust," ütles projekti eestvedaja, Trenti Ülikooli professor Ian Power. "Kuid vähemalt teame nüüd, et teaduse abil on süsinikku siduva mineraali loomine võimalik," ütles ta.

Ka teiste, projektis mitte osalenud teadlaste arvates on tegemist suure ja olulise sammuga edasi, mis võimaldab probleeme lahendada. "Protsessi kiirendamise potentsiaal on väga suur, kuna see võimaldab lihtsat ja odavat moodust süsiniku ladustamiseks," ütles Columbia Ülikooli professor Peter Keleman. "Võib-olla on võimalik isegi süsihappegaasi otsesidumine õhust," lisas ta.

Teadlased tutvustavad oma avastust lähemalt hetkel Bostonis toimuval Goldschmidti geokeemia konverentsil.