Teadlased arvavad, et müstilise déjà vu saladus võib olla lahendatud

Hiljuti Budapestis toimunud rahvusvahelisel mälukonverentsil esitleti uurimust, mille kohaselt on déjà vu näol tegemist lihtsalt protsessiga, mille käigus aju kontrollib enda mälusüsteemi toimimist.

Tunne, et "see kõik on kunagi täpselt juhtunud" või "ma olen selle juba korra läbi elanud" on meid kõiki mõnikord tabanud. Aga mis selle taga on?

NewScientist kirjutab, et St. Andrewsi ülikooli teadlane Akira O`Connor ning tema töögrupp leiutasid tehnika, millega déjà vud kunstlikult esile kutsuda. Nad võtsid hulga katsealuseid ning andsid neile ette hulga sõnu, mis on omavahel seotud ühe teise sõna läbi - ent seda siduvat sõna nad ei esitanud. Näiteks anti osalejaile ette sõnad "voodi", "padi", "unenägu" ja "öö", aga sõna "uni", mis neid kõiki ühendab, jäi loetelust välja.

Igaks juhuks küsiti inimeste käest üle, kas nad kuulsid mõnd sõna, mis algas tähega "s" ("sleep" tähendab inglise keeles teatavasti und). Kõik vastasid eitavalt. Kui katsealuseid aga hiljem küsiti, kippus suurem osa neist justkui "mäletama", et nad kuulsid ka sõna "sleep" - ja nii suudetigi déjà vu esile kutsuda.

Protsessi käigus monitooriti katsealuste ajus toimuvat ja leiti, et kõige aktiivsemad aju osad polnud need, mida tavaliselt mäluga seostatakse nagu näiteks hipokampus. Selle asemel olid töös hoopis aju eesmised osad, mida seostatakse tavaliselt ostuste vastuvõtmisega.

Seetõttu usub O`Connor, et need aju osad monitoorivad meie mälestusi, kui aju neid meile taasesitab ning otsivad mälestustes vigu. Kui midagi ebatavalist ette juhtub, siis need aju osad aktiviseeruvad. Teisisõnu tekib déjà vu siis, kui aju üritab loogiliselt lahendada konfliktiolukorda, kus miski justkui ei klapi. Aju eesosad tegelevad kontrollimisega, kas selle vahel, mille juhtumist me mäletame ja selle vahel, mille juhtumist me kindlasti teame, on mingeid lahknevusi.