Kuid enamik massihävitusrelvi on jäänud õnneks kasutamata ja tuumarelv pole seega kaugeltki kõige tapvaim leiutis või teaduslik eksperiment viimasest sajandist.

Kalašnikov - kümnetes miljonites

Tulirelvi on küll leiutatud ridamisi, aga 20. sajandi teisest poolest alates paistab ennekõike silma just üks. Maailma kohalikes sõjalistes konfliktides sureb aastas keskmiselt kuni 100 000 inimest, kuid kõige kergemini kättesaadavaks (ja seega ka kõige sagedamini kasutatavaks) käsirelvaks kipub olema just Nõukogude Liidus toodetud ja heldelt kõikidele Moskva sõpradele laiali jagatud ja hiljem juba mustal turul oma elu elav kalašnikovi automaat (erinevates vormides).

Mihhail Kalašnikov ise (kes relva 1947. aastal turule tõi) arvestas kümme aastat tagasi, et maailmas on kaustusel lausa 100 miljonit tema relva ja selle koopiat ja pidi vaid kahetsema, et tema nimi nii tapvaks osutub. Kui palju inimesi kalašnikovi läbi on hukkunud, me ei tea, kuid kui arvestada sellega, et 20. sajandi sõdades hukkus kokku 160 miljonit inimest, siis võib ka kalašnikoviohvreid lugeda juba kümnetes miljonites. Näiteks Islamiriigi käes on tapariistadeks reeglina just kalašnikovid, Mehhiko narkosõjas on aga kalašnikov populaarsust kaotamas.

HI-viirus siiski vist eksperimendi alla ei liigitu

Kui keegi tahab siia vahele nüüd panna hi-viirust, kokku 35 miljoni hukkunuga alates selle avastamisest 1983. aastal, siis on ta ilmselt jäänud uskuma nõukogude propagandamasina sihilikku väljamõeldisi, nagu hi-viirus olevat USA biorelvaprogrammi tulemus. Paraku ei viita ükski tegelik teaduslik fakt sellele, et hi-viiruse levik pärineks kuskilt mujalt, kui inimeste algsest (võibolla perverssest) kokkupuutest Aafrika džunglites elunevate ahvlastega ja sellele järgnevalt turvaseksi üleilmsest eiramisest. HI-viiruse levinuimad tüved on kogu aeg olnud kohal Aafrikas, muteerudes küll veidi teistel kontinentidel.

Kolhoos - 60 miljonit nälga surnut

Tapvamaid sotsiaalseid eksperimente 20. sajandist oli Jossif Stalini juurutatud kollektiivne majandusvorm - kolhoos, sisuliselt pärisorjuse taastamine uues vormis. Selle reformiga, mis alates 1928. aastast NSV Liidus ja seejärel ka terves reas teistes sotsialismimaades vägivallaga läbi suruti, hukkus miljoneid inimesi poliitiliste repressioonide tõttu, kuid veel hullem oli see, et kolhoosikorra kehtestamine põhjustas põllumajanduse täieliku krahhi ja kõik 20. sajandi suurimad näljahädad.

Holodomor polnud ju kaugeltki Ukraina eripära, nn Suures nõukogude näljahädas 1932-1933 suri kolhoosikorra elujõuetuse tõttu ligemale kümme miljonit inimest. Järgnes ka 1946-1947 nõukogude näljahäda, milles suri poolteist miljonit inimest. Suures Hiina näljahädas 1959-1961, mille põhjustas sealne sundkollektiviseerimine, hukkus eri andmetel 15 kuni 43 miljonit inimest. Enam kui 3,5 miljoni hukkumine Põhja-Korea näljahädas 1994-1996 tuleb seostada samasuguste eksperimentidega, nagu ka kaks miljonit hukkunut Kambodžas 1975-1979. Eestis paneme kolhoosi ohvrite alla ka kümned tuhanded küüditatud.

Auto: kuni 80 miljonit autoavariides?

Jätkata tuleks tegelikult juba 19. sajandi leiutisest. Autoliikluses hukkub tänapäeval keskmiselt 1,25 miljonit inimest aastas, kusjuures praegune statistika on veel suhteliselt tagasihoidlik. Näiteks USA-s oli autoliikluses hukkunute arv oluliselt suuremgi 1960. ja 1970. aastatel. Kui palju on ajaloos üldse autoõnnetustes surma saanuid, me ei tea. Näiteks USA-s on autoõnnetustes suremus olnud samal tasemel ligi 80 aastat, aga päris 80 miljonist autosurmast kogu maailma kohta me veel rääkida ei tea. Lihtsalt kolmas maailm õppis autosid sodiks sõitma paraja hilinemisega.

Igal aastal hukkub praegu autoõnnetustes keskmiselt 260 000 hiinlast, 240 000 indialast, 41 000 brasiillast, 38 000 indoneeslast, 36 000 nigeerlast, 34 000 ameeriklast, 27 000 venelast, 25 000 pakistanlast, 24 000 tailast, 24 000 iraanlast, 24 000 etiooplast, 22 000 vietnamlast, 22 000 kongolast, 21 000 bangladeshlast, jne. Ligemale sada eestlast. Ükski muu tehnikaseade ei jõua ohvrite arvult ligilähedalegi.

Sigaret - 100 miljonit vähisurma

Tubakas pole küll leiutis, aga sigaret küll. Ameeriklane James Buchanan Duke, kes 1880. aastal sigareti turule tõi ja suitsetamise tõeliseks moehaiguseks muutis, võib olla kaudselt süüdi tänapäeval ligemale kuues miljonis hukkunus aastas. Uuemal ajal on küll suitsetamisvastane agitatsioon ehk ohvrite arvu ka vähendamas, aga selle leiutise tulemuseks on vähemalt sada miljonit hukkunut viimase enam kui sajandi jooksul. Ja aastane suremus peaks aastaks 2030 veelgi kerkima.

Hiina tarbib ligemale 35 protsenti kõigist maailma sigarettidest, järgnevad Venemaa, USA, Jaapan ja Indoneesia. Aastas sureb suitsetamise tulemusel enam kui miljon hiinlast, sama suure numbriga arvestab India. Eestis arvestatakse, et suitsetamine tapab kümme inimest päevas, ehk siis ligemale 3600 aastas. On aga arvestatud, et ligemale miljardist suitsetajast maailmas pooled võivad tegelikult selle tulemusel haigestuda ja surra.

Maailmasõjad - enam kui 100 miljonit

Tegemist oli ilmselgelt sõjalis-poliitiliste eksperimentidega, mis mõlemad lõppesid mitte võidu, vaid suure katastroofiga. Kui eesmärgiks peeti kõigi vastaste põrmustamist või lausa maailmavallutust, ei saanudki tulemus teistsuguseks osutuda.

Esimese maailmasõja vallandamises on oma süü kõikidel suurriikidel korraga, kuigi vallandasidki selle vormiliselt serblased. Esimeses maailmasõjas (1914-1918) hukkus 17 - 20 miljonit inimest, sh ligemale 10 000 Eestis. esikohal ohvrite arvult Venemaa (kuni 3,4 miljonit), Osmanite impeerium (kuni 3,3 miljonit), Saksamaa (2,8 miljonit). Lisame siia ka sõja tulemusel nõrgenenud inimesi tabanud nn hispaania gripi puhang 1918-1920 50 kuni 100 miljoni ohvriga.

Teise maailmasõja vallandasid kaks suurriiki - Hitleri-Saksamaa ja Stalini NSVL omavahelise kokkuleppega 1939. aastast, selles sõjas (1939-1945) hukkus aga kuni 85 miljonit inimest, sh 83 000 Eestis. Hukkunuid kokku NSV Liidus 27 miljonit, Hiinas kuni 20 miljonit, Saksamaal enam kui 7 miljonit, Poolas kuus, Indoneesias neli miljonit.