Talvisel linnuvaatlusel oli kõige sagedasem külaline rasvatihane, esmakordselt märgati mustpeapõõsalindu


Linnud aias
RasvatihaneFoto: Karli Saul

26.-28. jaanuaril toimunud tänavusel talvisel aialinnuvaatlusel osales 2386 linnusõpra 1691 paigast üle Eesti, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Kolme vaatluspäeva jooksul loendati 54 635 lindu 64 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 32 lindu ehk möödunud kaheksa aasta keskmisega võrreldes 8% vähem. Keskväärtus ehk mediaan oli pikaajalisest keskmisest 7% võrra madalam. Ligi pooltel linnuliikidel jäi nii kohtamissagedus kui keskmine isendite arv vaatluskohas möödunud kaheksa aasta keskmisest madalamaks.

Vaatlustulemuste peamiseks mõjutajaks saab taaskord pidada sooja ja lumevaest ilma. Mõnda aega enne ja kuu aega pärast vaatluspäevi on valitsenud tõeliselt talvised olud krõbedate külmade ja mõõduka lumega, kuid täpselt vaatluspäevade ajal oli sula. Linnud külastavad toitmiskohti raskete ilmaoludega rohkem ja pehme ilmaga vähem,
loendustulemused kajastavad aga lindude arvukust just toitmiskohtades - linde toideti tänavu 92% vaatluskohtades.

Kümned vaatlejad andsid teada, et ei ole õige talve puudumise tõttu toitmist alustanudki. Rekordiliselt ülivaldav osa vaatlejatest märkis aga, et tänavuse vaatluse ajal külastas aedu oluliselt vähem linde kui pakaseliste ja lumiste ilmadega.

Emotsionaalselt valmistab tühi linnumaja kindlasti kerge pettumuse, kuid samas on see ometi positiivne märk sellest, et lindudel on säilinud võime iseseisvalt looduslike toiduvarudega hakkama saada ja soodsate olude korral ei sõltu nad lisatoitmisest. Erinevate aastate andmete analüüsil võetakse ka ilmaolusid arvesse.

Seotud lood:

Sagedased ja harvad külalised

Kõige arvukam linnuliik oli üheksandat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 95% vaatluskohtades ja kes moodustasid neljandiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid mullusele sarnased - teise koha saavutas rohevint, kolmas oli
põldvarblane.

Tavapärasest sagedamini kohtusid vaatlejad urvalindude, hallrästaste ja musttihastega, kõiki neid liike kohati 2-3 korda enamates kohtades kui tavaliselt. Vähearvukatest ja põnevatest liikidest vaadeldi tänavu kaheksat käblikut, viite hallõgijat, kahte laanepüüd ja ühte
hoburästast. Esmakordselt jõudis aialinnuvaatluse nimekirja üliharuldane talvituja mustpeapõõsalind.

Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (26 lindu), hiireviu (8), kanakulli (4) ja värbkaku (3) ühes kohas veel merikotkas.

Tänavust aasta lindu, metsist, ei kohatud üheski aias, kuid hullu metsise varasemast kohtamisest anti aialinnuvaatluse käigus teada 85 korral.

Eesti ornitoloogiaühing tänab kõiki, kes leidsid tunni lindude vaatlemiseks ja veelgi enam neid, kes tegid vaatlusi mitmes erinevas kohas!

Järgmine, juba kümnes talvine aialinnuvaatlus toimub 25.-27. jaanuaril 2019.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare