„Surnud tsoon“ Mehhiko lahes võib tänavu ligi kaks korda suuremaks kasvada

 (16)

„Surnud tsoon“ Mehhiko lahes võib tänavu ligi kaks korda suuremaks kasvada
Koht, kus Mississippi vesi kohtub Mehhiko lahega. http://captaingino.com

Hapnikuvaene nn surnud tsoon Mehhiko lahes võib tänavu kasvada rekordiliselt suureks, hindavad USA Louisiana osariikliku ülikooli teadlased. Piirkonna ulatus ähvardab 2017. aastal peaaegu kahekordistada ning katta umbes poole Eestimaa suuruse pindala.

Surnud tsooni tekitavad Ameerika Kesk-Lääne põllumajandusvöönditest pärinevad lämmastikuküllased heitmed, mida piirkonna jõed kannavad Mehhiko lahte. Heitmed sisaldavad ohtralt väetist, aga ka inimeste ja loomade väljaheidetest pärinevaid toitaineid, mis soodustavad vetikate vohamist. Surnud vetikad vajuvad merepõhja, tuues kaasa vee hapnikusisalduse kahanemise rannikust kaugemal. Taoline protsess peletab mere-elulised liigid „surnud tsoonist“ minema — või tapab need, kes põgeneda ei saa.

Louisiana ülikooli ja osariigi ülikoole ühendava mereuuringute konsortsiumi Louisiana Universities Marine Consortium spetsialistide hinnangul laieneb hapnikuvaene tsoon tänavu Louisiana ja Texase osariikide rannikute lähistel 26 000 ruutkilomeetri suuruseks. Heidutava prognoosi aluseks on Mississippi jõe kõrge veetase ja tänavukevadine keskmisest kõrgem lämmastiku osakaal vesistut läbivates heitvee-vooludes, teatas Louisiana ülikooli mere-ökosüsteemide professor Nancy Rabalais.

Hapnikuvaene tsoon Mahhiko lahes. Graafika: NOAA

Loe veel

Seotud lood:

Teisipäeval avaldatud aruandes on riiklike agentuuride teadlased surnud tsooni laienemise tempo aeglasemaks prognoosinud. Kuid ka nende rohkem kui 21 000 ruutkilomeetrini küündiv hinnang tähendab surnud tsooni seiramise 32 aasta pikkuse ajaloo jooksul suurusjärjekorras kolmandat kohta. See on palju suurem tsooni keskmisest pindalast, mis on umbes 13 700 ruutkilomeetrit.

Surnud tsooni „ülalpidamine“ võib tarbijatele kalliks maksma minna — selle laienemine on kaasa toonud suurte krevettide hinna kerkimise, kuna hapnikuvaestes vetes töötavate püügilaevade võrkudesse jääb varasemast rohkem väiksemaid, vähem väärtuslikke krevette, teatasid Duke’i ülikooli uurijad tänavu jaanuaris.

„Föderaal-osariiklik operatiivgrupp on kõigi osariikide jaoks välja töötanud soovitused heitvete toitainesisalduse vähendamiseks,“ osutas prof Rabalais. „Prognoosi üksikasjad ja ajapikku toimuvad muutused vooludes annavad mõista, et suur midagi pole muutunud. See tähendab, et toitainesisalduse vähendamise üksikute tõeliselt kontsentreeritud pingutuste tulemused nullib vesistu piirkonnas tegutsevate suurte põllumajanduskorporatsioonide seniste põllunduspraktikate pidurdamatu jätkumine.“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised