Kolumbuselt Hispaanias asunud kloostri auks nime saanud Montserrat on 102-ruutkilomeetrine saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestikus, seega vaid veidi suurem kui meie Vormsi, elab Montserrat'l aga 5164 inimest, veidi enam kui kolmandik võrreldes 1950. aastatega. Briti võimu all on see koloonia olnud 1632. aastast alates ja Lääne-India Föderatsiooni jagamisel 1962. aastal jäi saar siiski Briti võimu alla, samas kui naabersaartel tekkis ridamisi ülipisikesi iseseisvaid riike.

Kirjalikud allikad seda ei tea, kuid viimati oli Montserrat'l asuv 915-meetrine Soufrière Hillsi vulkaan pursanud kuskil 17. sajandi esimesel poolel, järgnenud sajanditel oli vulkaan uinunud olekus. Seismilist aktiivust oli nähtud küll ka 19. ja 20. sajandilgi.

1995. aasta 18. juulil vulkaan aga ootamatult ärkas ja on jätkanud purskamist tänase päevani, muutes saare pealinna Plymouthi elamiskõlbmatuks, reostades tõsiselt väävlisaastega kaks kolmandikku saarest, sundides elanikke evakueerima ja kaht kolmandikku elanikest ka saarelt lahkuma. Saare ainus lennujaam jäi 1997. aastal otse gaasi- ja tefravooluse teele.

Enam kui pool Montserrat'st on elamiseks kõlbmatu.

Püroklastilised ja mudavoolud on muutnud suure osa saarest ligipääsmatuks, ja seega tuleb allesjäänud elutegevust uuesti üles ehitada saare põhjaosas, alternatiiviks oleks olnud kodusaare maha jätmine. Paar nädalat pärast Plymouthi evakueerimist 1997. aastal kattis mudavool pealinna tänavad mitmemeetrise rusu- ja mudakihiga.