Soomest avastati koostöös Tartu Ülikooli teadlastega meteoriidikraater

 (1)
Soomest avastati koostöös Tartu Ülikooli teadlastega meteoriidikraater
Vasakul Summaneni meteoriidikraatri asukoht Soomes koos üheteistkümne varem avastatud kraatriga. Paremal: Summaneni kraatri ümbruse batümeetriline ja reljeefkaart. Tartu ülikool.

Tartu Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Soome Geoloogiakeskuse koostöös tõestasid Jüri Plado, Satu Mertanen, Timmu Kreitsmann, Jouni Lerssi, Jari Nenonen ja Lauri J. Pesonen Kesk-Soomes 2,6 km läbimõõduga kraatri meteoriitse päritolu ning avaldasid oma teadustöö tulemused ajakirjas Meteoritics & Planetary Science. Kraater asub Jyväskyläst 50 km kaugusel põhjaloodes.

Summaneni kraater (koordinaadid 62°39.0’ põhjalaiust ja 25°22.5’ idapikkust) asub Summasjärvi järves ja ei ole looduses otseselt vaadeldav. Kraatrit tõestava materjali otsimiseks andsid vihje Soome Geoloogiakeskuse sajandivahetusest pärinevad aerogeofüüsikaliste uuringute tulemused, mis näitasid, et järve all paikneb ümara põhiplaaniga hea elektrijuhtivusega keskkond. Aastal 2017 korraldati kraatri ümbrusesse kaks ekspeditsiooni.

Välitööde tulemusel leiti järvest kagus paarkümmend plahvatusele viitavat – löögikoonustega ja purustatud– kivi, mille suurus ulatus mõnest detsimeetrist paari meetrini. Need kivid pärinevad kraatrisüvikust, olles sealt liustiku poolt välja toodud viimase jääaja käigus. Plahvatuse toimumise aeg ei ole veel teada.

Kivimite mikroskoopilise uuringu tegi Tartu Ülikooli geoloogia osakonna doktorant Timmu Kreitsmann. Leitud kvartsikristallides esinesid planaarsed deformatsioonielemendid: imepeenikesed, tihedalt paiknevad ja üksteisega paralleelsed tasapinnalised lõhed. Koos löögikoonustega on need meteoriidiplahvatuse kümnete gigapaskaliteni ulatuva löögirõhu vaieldamatu tunnus.

Summanen on 191. kraater Maal, mille meteoriitne päritolu on tõestatud. Leid täiendab Soomest avastatud kraatrite hulka, suurendades selle kaheteistkümneni. Summanen on suhteliselt väike kraater võrreldes näiteks Soome suurima, üle 30-kilomeetrise läbimõõduga ja 1,1 miljardi aasta vanuse Keurusselkä kraatriga. Enamik Soome kraatritest asub ida-läänesuunalises vööndis 61. ja 64. laiuskraadi vahel. Kraatrite suure hulga selles piirkonnas põhjustab Fennoskandia kilbi kõrge vanus (Summasjärvi ümbruses 1,91–1,88 mld aastat), avanevate graniitsete kivimite tugevus ja vastupidavus erosioonile ning geoloogilise uurituse hea tase.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare