Lisaks sellele on paljud inimesed muutunud ise oluliselt ettevõtlikumaks ja hakanud nii-öelda oma äri ajama. 560 euro puhul ei pea katsealused, nagu öeldud, kusagile raporteerima sellest, kuidas nad raha kasutavad ja nad ei pea ka käima kusagil muudmoodi regulaarselt "nägu näitamas." Teoreetiliselt võiksid nad lihtsalt teleka ees pikutada ja ei saa välistada, et mõned nii teevadki, aga Independenti sõnul on üldine tendents siiski teistsugune.

Oluline on, et pilootprojekti raames saavad inimesed raha edasi ka siis, kui nad töö leiavad. Tänu sellele kaob võimalus, et paljud jääksid väikesele palgale eelistama lihtsalt kodus abiraha peal elamist.

Üks katsealuseid, töötu noor isa Juha Järvinen Lääne-Soomest ütles Economistile, et ta valiti juhuslikult üheks katsejäneseks. Ta ütles, et nüüd, mil kodanikupalk tööle minnes ära ei kao, on ta aktiivselt ametit otsimas. Varem pakuti talle paari poole kohaga tööd, ent nende vastuvõtmisel poleks võrreldes abirahaga olnud kuigi suurt mõtet.

​Järvinen lisas ka, et ta plaanib oma ettevõtte rajada, ta stressitase on märksa madalam ja ta ei pea enam pidevalt tegelema blankettide täitmise ja pidevate intervjuudega tööhõiveametis.

Kõigile siiski kodanikupalga plaan ei meeldi. Veebruaris ütles Soome ametiühingute keskorganisatsioon Bloombergile, et kodanikupalka ei jõua riik kinni maksta ja teiseks innustaks see mõningaid inimesi vähem tööd tegema. Kolmandaks tõuseksid palgad liiga kõrgele nendes ametites, mida keegi teha ei taha.