Majandusajakirjandus pajatab, et valitsus teatas nimelt 1. aprillil (ja vaevalt, et Hiina juhid nalja teevad), et umbes 100 kilomeetrit Pekingist edelasse on plaan luua „Xiongani uus piirkond,“ mis saab olema rohujuuretasandilt üles ehitatud metropol. Otsekohe lendasid maa ja hoonete hinnad paigas, kus veel suurlinna pole, lakke; täpsemalt kolmekordistusid need lausa üleöö. Uljalt tõusid ka sealsete ettevõtete aktsiad ning riiklik meedia kuulutas, et tegu on uue peatükiga hiina linnaarenduse ajaloos.
Praegu on piirkond peamiselt põllumaa all.
Xiongani loomise mõte on lasta Pekingil pisut vabamalt hingata. Hiina pealinnas elab enam kui 20 miljonit inimest, sealsed liiklusummikud on kohutavad ja vett napib. Linnaplaneerijad on õhutanud varemgi inimesi kesklinnast minema kolima.
Esialgu on Xiongani pindalaks plaanitud 100 ruutkilomeetrit (umbes kaks Manhattanit), hiljem peaks see kasvama 2000 ruutkilomeetrini, mis on kaks korda suurem kui Singapur.
Projekti detailid on veel hämarad, aga niipalju on teada, et kolm maakonda, kus praegu on põllumaad, võsaga kaetud tühermaa mõned väiksemad asulad, saavad Xionganiks. Järgmise kahekümne aastaga kulutatakse Xiongani ehituseks mõningate analüütikute arvestuste kohaselt 547 miljardit eurot. Hiina majanduse suurust arvestades moodustab see aga ehitusperioodi jooksul sisemajanduse koguproduktist vaid kusagil pool protsenti, sedagi heal juhul.
Hiinas on sarnased projekte varemgi olnud. Näiteks Shanghail on sarnaselt loodud rahandusdistrikt nimega Pudong. On aga ka neid uuslinnu, mis pole nii-öelda käima läinud, näiteks Xionganist itta jääv Binhai.
Uue projekti puhul arvatakse, et sellel võiks siiski hästi minna, kuna linna oluliseks ja tugevaks toetajaks on ei keegi muu kui president Xi Jinping isiklikult.
