Kohalikud on nimetanud selle nullpäevaks (ingl Day Zero) ja linnavalitsus prognoosib, et see jõuab kätte tänavu 12. aprillil. Algse hinnangu põhjal pidi see juhtuma 22. aprillil.

Elanikud juba valmistuvad selleks, muuhulgas kasutavad vannivett wc-poti sisu minemaloputamiseks. Linnavalitsus soovitab neil duši all käia 90 sekundi kaupa. Ja müügihitiks on kujunenud kätepuhastusvahend, mis pole kunagi varem nii menukas olnud.

Pesemata juuksed on saanud nüüdseks märgiks selle kohta, et inimene mõtleb ühiskondlikult ega raiska ressursse, kommenteeris kohalik CNN-ile.

Kuidas siis suurlinnas vesi ometi otsa saab? Selle juhtumist oli kaugele ette näha ja peamisi põhjuseid on kolm: kiiresti kasvav rahvaarv, ruttu muutuv kliima ja selle tagajärjel tekkinud suurim põud enam kui sajandi jooksul.

Kaplinna linnapea Patricia De Lille kommenteerib, et paljud elanikud pole siiski oma veetarbimisharjumusi säästlikumaks muutnud.

Linnavalitsus püüab allesjäänud veevarusid säästa mitmel viisil, muuhulgas torudes veesurve vähendamise teel. Alates 1. veebruarist tohib iga elanik kasutada ainult 50 liitrit vett päevas.

Võrdluseks, et inimese päevane veevajadus on kaks liitrit, WC-potis vee tõmbamine kulutab üheksa liitrit vett ja 90 sekundit kestev duši all mõnulemine keskmiselt 15 liitrit.

Leidub muidugi palju neidki, kes mõtlevad võimalustele vett korduvkasutada. Veebist leiab palju näiteid: üks kodanik kasutab kartulikeeduvett hiljem ka riiete pesemiseks, teine kastab käte- ja nõudepesuveega hiljem taimi, jm.


Paljud neist, kellel selleks võimalusi, plaanivad lihtsalt Kaplinnast ja kodust eemale hoida, kuni kriis mingil moel laheneb.

Palju on ka neid, kes seda ei saa endale lubada: vanurid, tervisehädade käes kannatajad, vaesed. Neil pole ka tingimata raha, et vett ostma hakata.