Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

Eesti kirjakeele alguseks peetakse 16. sajandit, mil levis trükikunst ning domineerima hakkas luterlus. Luteri usk pidas oluliseks jumalateenistuste pidamist rahvakeeles. Seetõttu tuli senised ladinakeelsed kiriklikud teosed tõlkida eesti keelde.

16. sajandist pärinevatest trükistest on osaliselt säilinud Wanradti-Koelli katekismus, mõni ametivanne ja teisi lühemaid juriidilisi tekste. Varasemast ajast on teada vaid üksikuid eestikeelseid sõnu või väljendeid, näiteks Laula! Laula! Pappi Henriku „Liivimaa kroonikas“ (1224–1227).

Eesti kirjakeel kujunes oma algusajast alates kahes variandis: tallinna ja tartu keeles.
Loe edasi siit