Teadlased ütlevad, et see, kuidas linnus on ühendatud nii dinosaurustele kui tänastele lindudele omased jooned, on üpris üllatav. Linnul olid ühtaegu nii vanim teadaolev tänapäevane linnunokk kui ka sauruselikud lõualuud hammastega.

„Selle linnu nokk on lõualuu sarvmaterjalist näpitsalaadne tipp,“ ütles Yale`i paleontoloog Bhart-Anjan Bhullar, kes on ka Nature`is ilmunud uurimuse juhtivautor. „Ülejäänud lõualuus olid hambad. Päris algul oli nokk täppismehhanism, mis oli mõeldud haaramiseks ja peenteks tegevusteks, asendades niimoodi esijäsemeid, millest olid saanud tiivad.“

Esimesed Ichthyornise kivistised leiti juba üle-eelmisel sajandil ning lindu jõudis muuhulgas kirjeldada ka Charles Darwin, kelle evolutsiooniteooriaid tiivuline kinnitas. Hiljuti leiti aga uued kivistised, mille seas oli ka üks terviklik kolju. Tänu neile leidudele ja varasema materjali värske pilguga üle vaatamisele suudeti esimest korda luua iidse tiivulise kolju terviklik 3D-mudel, mis teadlastele parajaid üllatusi pakkus.

Nagu Bhullar ütles, olid linnu tiivad ja keha „moodsad“ ning ta nägi ja tunnetas maailma nagu tänapäevane lind, sest tal olid suured linnusilmad ja arenenud, moodne aju. Ent tema hammustus oli tugev, sest linnul olid võimsad, sauruselikud lõualihased. Linnu hambad polnud tõenäoliselt nähtaval, kui ta lõuad kinni olid, vaid kaetud mingi huultelaadse koega.

Kriidiajastul elanud Ichtyornis dispari elustiil oli oletatavasti tänapäevaste kajakate omale üsna sarnane. Lindude evolutsioonijadas paikneb ürgne „hammaskajakas“ olulisel kohal, sest ta oli tänapäevaste lindude üks lähemaid teadaolevaid sugulasi, kes hiidsisalike ajal Maal elas.

Linnud laiemalt arenesid väikestest sulgedega kaetud dinosaurustest. Kõige varajasem teadaolev lind on Archaeopteryx, kes elas 150 miljonit aastat tagasi. Ichtyornis dispar oli sellest märksa tänapäevasem – ta oli tubli lendaja ning ta keha oli voolujooneline ja lennuks palju sobivamaks arenenud kui Arhaeopteryxi oma.