Saksamaal nähti üle 250 aasta metsas taas piisonit, kütid lasid looma kohe maha

 (85)

Saksamaal nähti üle 250 aasta metsas taas piisonit, kütid lasid looma kohe maha
Euroopa piisonid Poolas. Reuters

Maailma Looduse Fond (WWF) teatas reedel, et ühe metsandusametniku käitumise osas algatatakse uurimine. Nimelt oli too pärast seda, kui temani jõudis info esimesest metsas nähtud piisonist üle 250 aasta, andnud kohe jahimeestele käsu minna ja loom tappa.

The Local vahendab kohalikku politseid, mille andmeil märkas üks kohalik mees piisonit Saksamaa ja Poola piiril Oderi jõe ääres asuva Lebuse linna lähistel. Seejärel teatas ta nähtust Brandenburgi liidumaa korrakaitseosakonnale ning selle juht leidis, et piison on kohalikele elanikele ohtlik. Järgmisel päeval läksid tema korraldusel kaks kohalikku jahimeest metsa ja lasid piisoni maha.

Tõenäoliselt oli loom Saksamaale jalutanud Poolas asuvast Ujście Warty
rahvuspargist, mis asub piiri ääres, ütlesid Poola ametnikud.

"Loa andmine tõsiselt ohustatud looma laskmiseks ilma selge ohuta on kriminaalkuritegu," ütles WWFi juhatuse liige Chris Heinrich. "Pärast enam kui 250 aastat on metsik piison tagasi Saksamaal ja ainus, millele ametivõimud suudavad mõelda, on ta tulistamine."

Seotud lood:

Euroopa piison on IUCNi punases nimestikus (tuntakse ka punase raamatuna) kirjas kui ohustatud liik. Selles märgitakse looma kohta, et tegu on suurima taimtoidulisega tervel kontinendil, kes oli vanasti Euroopas laialt levinud Prantsusmaast Kaukasuseni välja.

Loe veel

19. sajandi lõpuks oli järel vaid kaks piisonite asurkonda, üks Białowieża metsas ja teine Kaukasuse lääneosas. Aastal 1927 kuulutati liik vabas looduses väljasurnuks, ehkki tänu looduskaitsjate tegevusele on euroopa piisoneid hiljem taas loodusesse tagasi elama lastud. Tõsi, need euroopa piisonid, kes tänapäeval looduses elavad, on kõik vaid tosina loomaaedades ja loomaparkides elanud piisoni järeltulijad, mis on geneetilise variatsiooni nurgalt liigi säilimisele ohuks.

Esimesed euroopa piisonid lasti loodusesse tagasi aastal 1952 ja nüüd on neid kokku umbes paar-kolmtuhat. Alles eelmisel aastal toimetas Hollandi valitsus 11 piisonit Noord-Brabanti provintsi metsadesse lootuses, et need seal paljunema hakkavad.

Euroopa piisonid õhtuvalguses jalutamas. Reuters.

Euroopa piison ehk pürg elas omal ajal ka Eestis, kuigi ilmselt mitte terve Eesti territooriumil, vaid pigem Lõuna-Eestis. Tema luid on leitud näiteks Rõngust. Loom saabus meile ilmselt esimesel aastatuhandel pKr. Keskajaks oli loom tõenäoliselt kliimamuutuse ja küttimise tagajärjel siitkandist kadunud.

Pole teada, et pürg inimestele mingit ohtu kujutaks. Küll aga nähakse euroopa piisonist kasu alade taasmetsastamisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised