Sajandi keskpaigaks võib olla nii, et iga teine inimene vajab prille ja iga kümnes on pime
Pool maailma elanikkonnast võib peagi vajada prille. Hiljutine uurimus annab mõista, et aastaks 2050 võib lühinägelike inimeste hulk maailmas ulatuda viie miljardini.
Uurimus prognoosib valdavuse kasvu ka tõsisele lühinägelikkusele, mis võib lõppeda nägemise täieliku kaotusega.
Teadlaste ennustuse kohaselt kasvab lühinägelike inimeste hulk ajavahemikus 2000-2050 seitse korda; kuni üht kümnest inimesest võib ähvardada täielik nägemiskaotus.
Teadlased pole kindlad, mis lühinägelikkuse nii äärmuslikku levikut põhjustab, ehkki peasüüdlaseks peetakse keskkonnategureid, eelkõige muudatusi elustiilis, mida toob kaasa vähene vabas õhus viibimine koos töölaadsete tegevuste osakaalu kasvuga.
Teadlased otsivad lühinägelikkuse täpseid põhjuseid, nagu ka võimalusi selle raviks.
Seni on välja selgitatud, et valgusel on silmade normaalse arengu juures oluline roll ning et silmi valguse eest varjates on võimalik kutsuda lühinägelikkust esile loomadel, näiteks noortel pärdikutel ja kanadel.
Kanadel esile kutsutud lühinägelikkust õnnestus uurijail hiljem ereda valguse abiga vähendada.
Uuringud on demonstreerinud ka pöördvõrdelist seost lapsena vabas õhus veedetud aja ja lühinägelikkuse kujunemise tõenäosuse vahel.
Kuni nägemishäirele ravi leitud pole, soovitavad teadlased käia sageli silmaarsti juures riski suurust hindamas. Samuti võib olla hea mõte veeta vähem aega kuvarite taga ning seada sihiks sagedasem ja pikaajalisem viibimine õues.
