Säilitada või minema visata? Hallitanud toidu kiire välimääraja

 (10)
Säilitada või minema visata? Hallitanud toidu kiire välimääraja
hallitusFoto: Raivo Tasso

Asjatundja: mitte iga hallitanud toidupala pole vaja ära visata!

Roiskunud lihatoodete ja kivistunud pajaroogade osas pole ilmselt kellelgi küsimusi — on selgemast selge, et need tuleb minema visata.

Mõned toiduained jäävad aga söödavuse "halli alasse“. Kui avastate juustutüki, mille üks nurk hallitab, siis kas see tuleks minema visata või võib hallitanud osa lihtsalt ära lõigata?

Telekanali NBC reporter küsitles sel teemal hiljuti USA-s New Yorgi osariigis tegutseva Cornelli ülikooli toiduteaduste professorit Robert Gravanit.

Prof Gavani osutusel võib kõvasid juuste nagu Cheddar ohutult tarvitada ka siis, kui nende pind on hakanud kergelt hallitama — tingimusel, et hallitavate laikude ümbert eemaldatakse juustu piisavalt, s.t 2,5–5 cm kauguselt silmaga nähtavatest hallituse-eostest.

Oluline on silmas pidada, et nuga ei puudutaks lõikamise ajal hallitanud osa ja sel moel hallitamata osa eostega ei „nakataks“. Kahtlane osa juustust visake minema.

Kui aga silmnähtavalt hallitama on läinud pehmet sorti juust, nt Gorgonzola, soovitab Gravani selle minema visata, kuna on võimalik, et hallitus on juba tunginud kõikjale juustutüki sisse.

Hallitanud leiva ja saiaga on hoopis teine lugu. Need võivad välja näha ohutud — ühel viilul nähtav hallitus ei pruugi ülejäänud pätsiga kokku puutudagi —, kuid nii leiva- kui ka saiatooted on hallituse-eoste leviku takistamiseks liiga pehmed ja poorsed.

Seotud lood:

Eosed saavad üsna vabalt liikuda kogu pätsi ulatuses, jättes endast maha inimsilmale nähtamatuid „juuri“, mistõttu juba esimeste hallitusmärkide ilmnemisel tuleks terve päts minema visata.

Paljudelt teistelt toiduainetelt saab hallitust enamasti ohutult kõrvaldada — eeldusel, et need toidud on valmistatud millestki vähem õhulisest kui pärmitaigen. Juurviljad nagu kapsas, porgand ja paprika on hallituse levimise suhtes eriti vastupanuvõimelised.

Lihalõikude, singi- ja vorstiviilude ning kuumtöödeldud toitude ülejääkidega on täpselt vastupidi — kuna need on niiskust täis, kujutavad need endast hallituse levikuks väga soodsat keskkonda.

Kui juhtute kogemata hallitust sööma, ei tähenda see enamasti midagi katastroofilist. Toiduainetel leiduvad hallituseliigid võivad esile kutsuda iiveldust, oksendamist või kergeid allergilisi reaktsioone, kuid tõenäoliselt pole põhjust pärast nende manustamist arsti poole pöörduda.

Ärge vaid arvake, et röstimine hallituse-eosed hävitab! Rösteris kuumutamisest hallituse kahjutustamiseks ei piisa.

Ja kui juhtute silmama toidul midagi, mis meenutab hallitust, ärge mingil juhul kahtlusalust pala nina juurde tõstke ja nuusutage! Hallituse-eoste sissehingamine võib kiiresti põhjustada probleeme hingamisteedes.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare