Sada aastat suveaega: milline riik üldse kella keeramisega algust tegi?
Kui vööndiaeg loodi tänu raudteeliikluse arenemisele USA-s 1880ndail, siis tänapäevasel viisil suveaja kasutamise idee käis esimest korda välja Uus-Meremaa putukateadlane George Hudson 19. sajandi lõpus. Põhjendus oli see, et päeva mahuks rohkem valgust. Eelmise sajandi alguses katsetati suveaega mõnel pool Kanadas ja see läks inimestele täitsa hästi peale.
Esimesena võeti suveaeg üleriigiliselt kasutusele aga kevadel sada aastat tagasi, kui 30. aprillil läksid Saksamaa ja selle liitlane Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari üle Sommerzeitile. Asja mõte oli sõjamasina tarvis kulutusi, eeskätt kivisütt kokku hoida. Britid järgnesid nende eeskujule õige pea ja paljud neutraalsed Euroopa riigid samuti.
Eestis keerati esmakordselt kellad suveajale 14. juulil 1917, ka Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni päevil kasutati siin suveaega. Kui Punaarmee Eesti vallutas, mindi üle Moskva ajale ja suveaja kasutamisse tuli paus.
Seitsmekümnendail hakati Euroopas suveaega tänu energiakriisile jälle kasutama. Nõukogude Liidus, sealhulgas ENSV-s võeti suveaeg taas kasutusele 1. aprillil 1981. Nagu kirjutab Mati Laur ajakirja Horisont 2009. aasta 2. numbris, kaasnes sellega "paras tohuvabohu, sest erinevalt Lääne-Euroopa riikidest, kus suveajale üleminek toimus nädalavahetusel ja vähem häirivatel hommikupoolsetel öötundidel, valiti Nõukogude Liidus selleks hetkeks täpselt südaöö vastu kolmapäeva."
Aastatel 1989-1996 ja 2000-2001 Eestis suveaega ei kasutatud, sealtpeale on aga alati ööl vastu märtsi viimast pühapäeva osutid tunni võrra edasi nihutatud. Tagasi vööndi- ehk talveajale minnakse ööl vastu oktoobri viimast pühapäeva.
Liiga levinud suveajale üleminek ja sealt tagasitulek ülemaailmselt siiski ei ole. Paljud suured riigid, kus seda varasemalt kasutati, on sellest loobunud – Hiina, India, Venemaa nende seas. Enamuses Aafrika maadest ei ole seda praktikat kunagi kasutatud ja võib üldistada, et praegusel hetkel on kella keeramine peamiselt eurooplaste ja põhja-ameeriklaste teema.
Paljude meelest on kella edasi-tagasi keeramine mõttetu ning ka mõned teadlased leiavad, et peaksime kombe lõplikult seljataha jätma. See tekitavat segadust inimeste unerütmis ning lisaks ei pruugi sel olla ka sellist säästvat toimet, mida sellele omistatakse.
