Erakond Eestimaa Roheliste volikogu aseesimees Kai Künnis-Beres toonitas, et on oluline, et Eesti järgiks Inglismaa, Rootsi ja paljude teiste riikide suundumust keelustada mikroplasti sisaldavate kosmeetika- ja ilutoodete tootmine ja kaubastamine, kuna neis sisalduv keskkonnas raskestilagunev ja kemikaale väljaleostav mikroplast kandub pesemisel veekogudesse kahjustades seal veeorganisme ning teatud juhtudel ka mereande tarbivat inimest.

"Erakond Eestimaa Rohelised on koos rohelise ja keskkonnahoidliku maailmavaate esindajatega kogu maailmas juhtinud aastaid tähelepanu ühekordselt kasutatavate plastikpakendite liigsele kasutamisele ja plastijäätmete käitluse puudustele," sõnas Künnis-Beres.

Ta märkis, et meist igaüks on kokku puutunud ühekordselt kasutatavate plastikpakendite üleliigse kasutamisega meie kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes. "Hoolimata plastikpakendite kokkukogumiseks tehtud pingutustest on plastiku osa keskkonnareostuses endiselt suur. Viimastel aastatel on teadlased välja toonud plastikureostuse uue teema – mikroplastikosakeste kuhjumise pinnasesse ja veekogudesse."

Mikroplastikut sisaldavad kaasajal paljud tooted, sealhulgas pesemisvahendid, kosmeetika- ja ilutooted (hambapastad, kehakoorijad, dušigeelid, šampoonid, lauvärvid jne).

Künnis-Beres lisas, et tarbija pole enamasti teadlik, et mikroosakesed, millega ta oma nahka koorib, on plastikust (sünteetilised) ning võivad kahjustada nii kasutaja nahka kui ka peale mahaloputamist loodust, eelkõige veeorganisme, kelle hulka kuuluvad paljud väiksemad veeloomad (karbid, vähjalaadsed jne) ja ka kalad, kes väiksematest loomadest toituvad. "Mahapestavates kosmeetikatoodetes sisalduvad mikroplastiosakesed ning pesupesemisel tekstiilist eralduvad mikrokiud satuvad veekogudesse läbi kanalisatsioonisüsteemi reoveega, aga ka vihma ja uhtevetega," rääkis Künnis-Beres.

Üheks plastiku allikaks tänapäeval on ka plastist kunstmuruga kaetud spordi- ja muud väljakud. "Nii makro- kui mikroplast ohustavad mereelustikku, sisenevad looduslikku toiduahelasse ja kannavad organismidesse nende koostises olevaid ja neile adsorbeerunud kemikaale. Lisaks otsesele mikroplasti reostusele tekib mikroplasti ka keskkonda sattunud suuremate plastesemete lagunemisel," loetles roheliste volikogu aseesimees.

"Keskkonnakaitse eesmärgilises mikroplasti vastases tegevuses on esirinnas Ühendkuningriik, kus juba eelmisel aastal kiitsid mõlemad parlamendi kojad heaks seaduse vastuvõtmise, mis keelab tahkete mikroplastosakeste (ingl k microbeads) kasutamise nahalt mahapestavates pesuvahendites ja kosmeetikatoodetes," märkis Künnis-Beres.

Vastuvõetud õigusakt keelustab Ühendkuningriigis nimetatud toodete valmistamise alates 9. jaanuarist 2018 ja nende toodete müügi alates 20. juunist 2018. Rootsi riik on otsustanud Läänemere reostuskoormuse vähendamiseks ja mereelustiku kaitseks keelustada mikroplasti sisaldavate pesuvahendite- ja kosmeetikatoodete valmistamine alates 2018. aasta juulist ja nende toodete müügi kaubandusvõrgus alates 2019. aasta jaanuarist. Keeld ei kehti toodetele, mis sisaldavad looduslikke terakesi või polümeere, mida pole sünteesitud ega keemiliselt modifitseeritud.

Edaspidi on mõlemal riigil kavas laiendada keeldu kõigile mikroplastikut sisaldavatele toodetele. Rootsi usub, et nende otsus võib julgustada vastavasisulise keelu vastuvõtmist EL tasemel. Sarnased keelud on tänaseks juba jõustumas ka Prantsusmaal, Itaalias, Uus-Meremaal, Kanadas ja USAs.

"Erakond Eestimaa Rohelised peab hädavajalikuks ühekordselt kasutatavate plastikpakendite kasutamise vähendamist kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes ning nende asendamist korduvkasutatavate ja keskkonnasõbralike pakenditega. Eriti oluline on ühekordsete plastikpakendite ja -nõude kasutamist piirata rannakaubanduses, kus see kergesti merre satub," rõhutas Künnis-Beres.

Rohelised on veendunud, et ühekordsete pakendite pealesundimine kaubandusvõrgu poolt takistab inimeste säästlikku ja keskkonnasõbralikku tarbimist ning suurendab plastikjäätmete koormust keskkonnale. "Seetõttu peab toidukauplustes olema tarbjale tagatud võimalus osta pakendamata kaupa kasutades oma taarat või pakendit," lisas Künnis-Beres.

4-5. juunil toimub Kultuurikatlas Euroopa Liidu Läänemere strateegia (LMS) korraline 9. aastafoorum, mille üheks teemaks on Läänemeri, sealhulgas plastireostus ja mikroplast.