Teadlaste töörühm Wellingtonis tegutseva Victoria ülikooli professori Rupert Sutherlandi juhtimisel leidis kõigi asjaosaliste suureks üllatuseks, et vesi Lõuna-Alpi mäestiku murrangu (ingl Alpine Fault) põues on oodatust oluliselt tulisem. Uurijate hinnangul on seda nähtust võimalik ära kasutada elektrienergia tootmiseks või pumbata kuuma vett otse tööstusasutustesse, nt lehmalautade radiaatoritesse.

Murrangujoonest leitud vee temperatuur küündis saja kraadini 630 meetri sügavusel maapõues. Kuna Uus-Meremaa Lõunasaarel asuv Lõuna-Alpi murrang on sadu kilomeetreid pikk, võiks sellest hüpoteetiliselt ammutada suisa pöörastes kogustes energiat.

Avastus on seda hämmeldavam, et enamasti seostatakse maapõue-soojusenergiat vulkaanilise aktiivsusega, ent teadlased pole auke puurinud ühegi vulkaani sisse.

Žurnaalis Tech Times ilmunud aruande kohaselt jõudsid uurijad kahele järeldusele, mis võivad selgitada kuuma vee kogunemist maakooremurrangu alla. Nende sõnul võisid kuumad kivid varasemate maavärinate käigus paigast nihkuda ning seejärel ülespoole, mäestikuga seotud murrangusse tungida, nii et seal leiduv vesi sai kuumeneda.

Lõuna-Alpi murrangujoon on üks aktiivsemaid maakooremurranguid maailmas, põhjustades umbes iga 300 aasta tagant tugevaid maavärinaid.