Puukallistajad - kas tõesti sõimusõna ehk kust see mõiste üldse pärit on

 (2)

Puukallistajad - kas tõesti sõimusõna ehk kust see mõiste üldse pärit on
Mõni puu on eriti kaitsmist väärt. http://1.bp.blogspot.com

Esmapilgul tundub, et tegemist peab olema mõjutusega hipiliikumisest, sest algas ju üleilmne roheliste liikuminegi pihta Ameerikast. Kuid tahtmine keskkonda kaitsta on olnud siiski palju levinum ja kestnud juba sajandeid. Puukallistajate juuri otsides peame minema esmalt hoopis Indiasse.

Levinuim legend räägib, et termin puukallistaja (tree-hugger) on sündinud kuskil 1960. või 1970. aastatel India Uttarkhandi osariigis, kus lageraie ja kaevandamine mõjusid järsult maapinda kahjustavalt ja joogivee kättesaadavust piiravalt. 1970. aastal kutsus lageraie tulemusel tekkinud maalihe esile Alakanda jõe üleujutuse, võimendades järsult kohapealsete elanikke proteste liigse metsalangetamise vastu.

Niinimetatud Chipko liikumine väljenduski selles, et inimesed võtsid ringis puude ümbert kinni ja üritasid takistada nende mahavõtmist. Inglise keelde tõlgiti chipkot kui puukallistamist. Esmalt suutis üks küla tõkestada metsaraiet neli päeva, seejärel järgisid nende eeskujule juba külad üle India ja seejärel levis komme juba ka laia maailma.

See liikumine ja selle liider Sunderlal Bahuguna (praegu 90-aastane) sai suurt rahvusvahelist tähelepanu 1980. aastatel Tehri tammi vastu võideldes. Tamm küll avati 2006. aastal, aga Mahatma Gandhi vägivallatu võitluse õpetusest indu saanud puukallistajate liikumine levis veelgi.

Loe veel

Seotud lood:

Siin ilmneb aga mõningane ebakõla, sest Chipko liikumine on sündinud aastal 1973. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus esineb tree-hugger aga juba aastast 1965.

Tegelikult leiame samasugust nähtust, ikkagi Indiast, juba aastal 1730, mil hinduismi bishnoi-voolu esindajad, 294 meest ja 69 naist klammerdusid oma kodukandi puude külge, et takistada nende maha raiumist ühe palee ehituse ajal. Metsa raiuma saadetud mehed korraldasid toona täieliku veresauna, raiudes maha nii puud kui ka tappes ette jäänud protestijaid. Lõpuks tuli kohalikul valitsejal ikka anda välja korraldus, et bishnoide küladest enam puid ei raiutaks.

Bishnoide (või vishnoide) guru Jambheshwar oli juba 15. sajandil kirjutanud, et puid tuleb kaitsta, kuna puid raiudes kahjustavat inimene vaid iseennast. Ja nii elasidki bishnoid sajandeid täielikus harmoonias puude ja loomadega.

Halvustavat alatooni see mõiste ise ei oma. Terminit puukallistaja võib sõimusõnana kasutada vaid selline inimene, kes ise keskkonna kaitsmist põlastamisväärseks peab.

Küll on protestikampaaniad puude raiumise vastu mõnikord rohkem põhjendatud kui teisal, kui jutt on tõeliselt iidsetest ja ajaloolistest puudest, või kasvõi "maailma kopsusid" Amazonase vihmametsi hävitavast lageraiest.

Muistne Eesti- ja Liivimaa teatavasti omas veel erilist suhet hiiesaludega, mida Riia piiskop Albert juba 13. sajandi alguses poliitilise vägivalla korras maha raiuma hakkas. Oli selge, et ka see tegevus ei õnnestunud ilma konfliktide ja verevalamiseta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised