Puud, mis elasid üle Hiroshima aatompommi plahvatuse ja kestavad tänaseni

Mis taim võiks olla nii tugev, et elaks üle aatompommi plahvatuse ja ka 70 aastat hiljem ajaks veel lehti ja õisi välja? Jaapanis, Hiroshimas on teadlastel võimalik jälgida terve rida puid, sh kuut hõlmikpuud, mis jäid ellu 1945. aasta tuumaplahvatuses, ja tänaseni sitkelt vastu peavad, trotsides maailma allakäiku nii nagu nende liigikaaslased seda juba miljoneid aastaid on teinud.

Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) sai juba Charles Darwinilt hüüdnime elav fossiil, sest 260 miljonit aastat tagasi võisid dinosaurused tema eelkäijaid nuusutada peaaegu samasugustena kui see puuliik tänaseni eksisteerib. Hiinas räägitakse üksiku hõlmikpuu vanusena lausa 3000 aastast. Niisiis, kui üldse keegi pidi Hiroshima pommiplahvatuse üle elama, oli selleks just hõlmikpuu.

1945. aasta 6. ja 8. augustil viskas USA alla kaks tuumapommi, ühe Hiroshima ja teise Nagasaki kohal. Hiroshimas tappis see erinevatel andmetel 90 000 kuni 166 000 inimest. Plahvatuse epitsentris ei jäänud ühtki hoonet püsti, kogu linna hoonestikust hävis 69 protsenti. Sellest hoolimata pääses 280 000 Hiroshima elanikku plahvatusest eluga, paljud küll tõsiste põletushaavade ja hiljem väljakujunenud vähktõvega. Lähim ellujäänud inimene oli varjanud end keldris 170 meetri kaugusel plahvatuse epitsentrist.

Septembris samal aastal, kui katastroofi tagajärgi lõpuks põhjalikumalt uurima hakati, selgus, et 1139 kuni 2160 meetri kaugusel pommiplahvatuse epitsentrist olid ellu jäänud ka kuus hõlmikpuud. 

Tõsi, hõlmikpuud polnud ainsad ellujäänud. Kõige lähemal Hiroshima plahvatuse epitsentrile, 350 meetri kaugusel jäi elama hoopis üks "jumalatepuu" (Ailanthus altissima), poole kilomeetri raadiuses veel kaks leinapaju ja kaks ümariileksit, pooleteist kilomeetri raadiuses aga ellujäänud puude ja põõsaste hulgas oli kokku üheksa ümariileksit, kuus kampripuud, kolm hõlmikpuud, ja rida üksikuid esindajaid muudest liikidest. Jumalatepuud küll tavaliselt enam kui 50 aastat ei ela, samas kui kampripuud võivad elada enam kui tuhat aastat ja hõlmikpuud, nagu märgitud veelgi kauem. Tänaseks on need puud Hiroshimas suure au sees, neid tuntakse nimepidi ja ka majad, mis nende kõrvale püstitati, ehitati juba puude säilimist arvestades.

Vaata kuue Hiroshima hõlmikpuu tutvustust:
http://kwanten.home.xs4all.nl/hiroshima.htm

Hõlmikpuud on pehmed ja kerged puud, mis on Hiinas kasvanud ka enam kui 50-meetristeks, kuid tugevad juured hoiavad neid maa küljes kinni. Nad peavad vastu kolmekümnekraadise pakase, ja suudavad eemale hoida ka kõiksugused kahjurid, seened ja haigused. Tänapäeval teame meie seda puud peamiselt temast tehtud ravimite järgi, kuigi üks hõlmikpuu kasvab ka Tallinnas Pärnu maantee alguses.