Purustav prognoos: 2018 tõotab tulla võimas maavärina-aasta

 (26)
Purustav prognoos: 2018 tõotab tulla võimas maavärina-aasta
Iraani poiss varemeis Sarpol-e Zahabi linnas, mida tabas eelmisel nädalal võimas maavärin. AFP

Põhjus on selles, et Maa pöörlemine aeglustub perioodiliselt ja üks selline viieaastane tsükkel on taas lõpule jõudmas. Maateadlased ütlevad, et sellega kaasneb järgmisel aastal tõsise purustusjõuga maavärinate arvu arvestatav kasv.

Iseäranis palju mõjutab maavärinate sagenemine ilmselt troopiliste piirkondade elanikke, ütleb Guardian.

Maa pöörlemiskiiruse muutumine iseenesest ei ole erakordne, vaid see on juba kaua toimunud protsess. Aatomikellad näitavad, et päev on praegu umbes 1,7 millisekundit pikem kui sada aastat tagasi. Kaheksandast sajandist alates eKr on Maa pöörlemine aeglustunud umbes 2,3 millisekundit sajandis, arvatakse vanade astronoomiliste ülestähenduste analüüside põhjal.

Montana ülikooli teadlane Rebecca Bendick ja Colorado ülikooli teadlane Roger Bilham avalikustasid eelmisel kuul teadusuuringu, milles keskendutakse Maa pöörlemise ja seismilise aktiivsuse vahelistele seostele.

Teadlased vaatlesid maavärinaid, mille magnituud oli 7 ja enam ja mis olid registreeritud alates aastast 1900. Leiti viis perioodi, mil tugevaid maavärinaid esines märkimisväärselt rohkem - 25-30 tõsist maavärinat aastas. Ülejäänud ajal oli aasta keskmine umbes 15 sellist.

Otsiti, milliste näitajatega sellised perioodid kokku langeda võiks ja leiti, et kui Maa pöörlemine aeglustus, järgnes sellele periood rohkete tõsiste maavärinatega. "Seos on otsene," ütles Bilham. "Maa annab meile tuleviku maavärinate osas viis aastat ette teada."

Seotud lood:

Viimane perioodiline aeglustumine Maa pöörlemises algas rohkem kui neli aastat tagasi ja seetõttu arvab Bilham, kui meil tänavu on veel suhteliselt hästi läinud - on olnud vaid kuus tõsist maavärinat - siis järgmisel aastal võib tõsiseid maavärinaid tulla vabalt näiteks kakskümmend.

Miks täpselt päeva pikenemine ja maavärinad seotud on, pole päris selge, ehkki teadlased kahtlustavad, et väikesed muudatused maakoore käitumises võivad põhjustada nii üht kui teist. Lisaks on raske ennustada, kus lisamaavärinad toimuda võiks, aga Bilham ütles, et nende analüüside järgi toimusid kõige intensiivsemad maavärinad, mis päeva pikenemisega seotud näisid olevat, ekvaatori lähedal. Troopikas elab kogu Maa elanikkonnast umbes miljard inimest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare