Inferno, ehk põrgutuli on sagedasim võrdlus, mis selle maa-aluse põlenguga ette tuleb, kuna nähtavasti põlemiseks vajalikku õhku ikka veel jätkub ja kivisüsi on ka üsna visalt põlev materjal. Läbi aegade on see põleng õginud ka 41 miljonit tonni kivisütt (võrreldav näiteks Serbia, Vietnami või Põhja-Korea aastase toodanguga ja maksumusega miljardites dollarites).

Ligemale 70 erinevat tulekollet on maa all näha, kohalik elanikkond on aga juba harjunud selle vingu ja tossu sees elama, kandes küll suuri ohvreid oma tervisega. Paljud indialased, kasutades ka laste tööjõudu, käivad ise maa all kivisütt juurde kaevandamas, et turul seda maha müües elatist teenida, ning keegi ei oska öelda, kui paljud neist maa all tulesurma leiavad.

Välismaalasele, kes korraks regiooni külastas, tundus igatahes, nagu ta nägu oleks kogu aeg põlenud ja jalatsid kuumuse tõttu maa peal sulama hakanud. Ja samas nägi ta paljajalu kõndivaid kuue-seitsmeaastaseid lapsi kivisöe koormaid tassimas.

Eksperdid ütlevad, et Jharia kaevanduses jätkuks sütt, et põleng saaks 3800 aastat edasi kesta.

Sarnane põleng USA-s Pennsylvanias, Centralias alates 1962. aastast on tänaseks viinud ümbruskonna elanikkonna evakueerimiseni, Indias aga evakueerimine lihtsalt ei õnnestu, sest kohalikud võimud ei tule toime ja rahvas ei taha ka lahkumisest kuulda. Vaesel inimesel pole mujal millestki elada. Jharkhandi osariigi Jharia linnas elab 81 000 inimest.

Kuidas põlengut kustutada? Kas liivaga, veega või hapnikuallikaid sulgedes? Igatahes toimivaid lahendusi pole tänaseni leitud.

Väidetavalt Hiinas läheb sarnaste põlengutega raisku kümnendik sealsest kivisöe kogutoodangust, aidates kaasa otseselt ka kasvuhooneefekti tekkele.