Hirvi ja teisi sõralisi metsloomi tabav neuroloogiline haigus, ingliskeelse nimega chronic wasting disease põhjustab loomadel selliseid sümptomeid nagu koordinatsioonihäired, loidus, kiire kaalukaotus ning organismi üldine närbumine. Haigus avastati Colorados juba 1967. aastal ja siiani pole ühtegi juhtumit teada, kus see inimesele üle oleks kandunud.

Kuid on teada, et haiguse põhjustajaks on ebanormaalselt muundunud ja nakkavad valgumolekulid prioonid. Need on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Ja hirvi zombideks muutvad prioonid võivad aja pikku muunduda selliseks, et nad nakatavad ka teist liiki isendeid, hoiatas Colorado ülikooli prioonide uuringukeskuse teadlane Mark Zabel.

Nii juhtus 1980.-1990. aastatel, kui konkreetset tüüpi prioon põhjustas närvikude kahjustustavad haigust spongiformne entsefalopaatia veistel – laialdasemalt oli see tuntud kui hullulehmatõbi. Haigus levis ka inimestele, kes nakatunud veiseliha söönud olid. Suurbritannias, kus haigus alguse sai, nakatus sellesse mõnisada inimest.

"Meil on igal juhul põhjust kahtlustada, et ka hirvede neuroloogiline haigus võib kunagi ka inimesteni jõuda," ütles Zabel Live Science'ile. "Haigus on veel arenemas ning aja jooksul võivad need prioonid hirvedes või põtrades muunduda selliseks, et on võimelised inimesi nakatama."

Sellele murele lisab juurde Kanada teadlaste hiljutine avastus, et haigus suudab toidu kaudu ahvidele levida: viiest makaagist kolm, kes katse korras tõbist hirveliha sõid, nakatusid samuti närvihaigusesse. See on esimene dokumenteeritud juhtum, kus haigus primaatidele levis.

Kuidas siis ära hoida seda, et haigus võiks inimestele ohtikuks saada? Hirveliha on teadagi delikatess, mida ametlikel andmetel vähemalt 2/3 ameeriklased oma elus söönud on. Zabel ja ka Ameerika nakkushaiguste keskus (CDC) panevad jahimeestele südamele, et nad kindlasti oma saagi vastavates ametkondades üle kontrollida laseks. Et see ei leiaks oma teed inimeste toidulauale, nagu kunagi juhtus nakatunud veiselihaga Euroopas.

Mis on hullulehmatõbi?

Tasub meenutada, et Euroopas, sealhulgas Eestiski oli tõepoolest mõnikümmend aasta tagasi hullulehmatõve paanika. Hullulehmatõbi (veiste spongiformne entsefalopaatia) on prioonide tekitatud nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. Sarnaseid haiguseid esineb ka teistel loomadel, näiteks lammastel, kassidel ja naaritsatel.

Haiguse tekkepõhjuste kohta tehtud uuringud näitavad, et tõenäoliselt muundus lammaste haiguse tekitaja, põhjustades veistel samalaadse haigestumise. Prioonile on iseloomulik suur vastpidavus külmumise, kuivamise ja kuumutamise, sealhulgas nii pastöriseerimise kui ka steriliseerimise suhtes.

Haiguse puhang sai 1986. aastal alguse Suurbritannias, edasi levis see elusloomade ja lihakondijahu vahendusel Belgiasse, Taani, Prantsusmaale, Saksamaale, Iirimaale, Itaaliasse, Hollandisse, Portugali, Hispaaniasse ja Šveitsi. Üksikjuhtumeid on esinenud Soomes, Poolas, Sloveenias, Slovakkias, Tšehhis, Jaapanis, USA-s.

Eestis kardeti hullulehmatõve kandumist inimestele veel 2001. aastalgi. Öeldi siiski, et võimalus sellesse nakatuda on ühel inimesel miljonist ja isegi siis vaid riigis, kus nakkus juba levib.

Hullulehmatõbi on inimesele ohtlik seetõttu, et need konkreetsed prioonid on võimeline ületama liikidevahelist barjääri, kohanema ümber vastavalt organismile, kuhu satuvad ning põhjustama haigestumist. Seetõttu arvatakse olevat just see haigus põhjuseks, miks inimesed on viimase kahe kümnendi jooksul haigestunud Creutzfeld-Jakobi tõve (inimestele omane prioonhaigus) uude varianti.