Ent nüüd tuleb välja, et hoolimata veetilgakese ja asteroidi tohutust suuruse vahest võivad nende langemislöök ja selle tulemusel moodustuv kraater olla füüsikaliselt ja matemaatiliselt üsnagi ühtemoodi kirjeldatavad.

Ameerika Ühendriikide Minnesota ülikooli teadlased eesotsas Xiang Chengiga tegid veetilkade langemisest teralisele materjalile kiirkaameraga pilte ja uurisid tilga ja materjali pinna kuju muutusi ka täpse laserprofiilomeetriga. Kui nad ülevõtteid hoolikalt uurisid, siis panidki nad tähele, et asteroidilöökide ja löögikraatrite kohta juba teadaolev teaduslik kirjeldus sobib erakordselt tabavalt kokku ka nende katsetulemustega.

Löögi mehaanika ja energeetika ning ka kraatri ehitus on mõlemat laadi nähtuse puhul ühesugune, ehkki kasvõi energiat on asteroidilöögil miljard miljardit korda rohkem kui tilga kukkumisel.
Loe edasi ERR-ist