Pisike, aga tappev merekoletis - sinine ingel, parem kui sa teda ei katsu

Kala oleks selle eluka kohta liig öelda, pigem nimetatakse teda merilimukaks või molluskiks, aga ilusal sinisel välimusel ei tasu lasta end petta. Glaucus atlanticus ehk sinine ingel (või sinine draakon) pole just sõbralik elukas, kuna ta võib nahka pista ka endast sadu kordi suuremaid loomi.

See pisike loomake on tõeline kiskja. Teda leiab kõige sagedamini soojades ja troopilistes meredes, Ida- ja Lõuna-Aafrika vetes, Austraalia rannikul aga ka Euroopa vetes, isegi Florida, Panama ja Hawaii lähistel, mis viitab ilmselt ka levikule laevaliikluse abil. Sinine ingel on hermafrodiitne liik, ehk munemisvõimelised on mõlemast soost isendid.

Kuigi vaid maksimaalselt kolme sentimeetri pikkune, suudab ta täielikult nahka pista 30-meetriste kombitsatega mürgise meduusi - meripõie (Physalia physalis, tuntud ka hüüdnimega Portugali man o' war ehk siis sõjalaev), kuna sinine ingel on immuunne meripõie mürgile, pigem tarbib ise tolle mürki, et toota veel kontsentreeritumat mürki, mis suudab meripõie tappa.

Ja ka inimesel on targem seda mürgist iludust mitte puutuda. Kalamehed on tihti saanud neilt väga valusaid astlatorkeid.