Pilvelõhkuja-suurused hiidlained ookeanipõhjas kujundavad kliimat

Vaikse ookeani põhjas asuv veealune mäeahelik tekitab laineid, mis on sama kõrged kui pilvelõhkujad.

Rannik pole kaugeltki ainus murdlainete ala, neid tekib ka merepõhjas. USA Washingtoni ülikooli teadlaste uuringu järgi mängivad need hiigelsuured veealused lained kliima kujunemisel tähtsat rolli, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Antarktikast liigub külm toitainerikas vesi läbi Vaikse ookeani lõunaosa ülespoole, kuni seda pidurdab Samoa saareriigi lähedal asuv ulatuslik veealune mäeahelik.

Sellel ebatasasel alal on süvik (ingl k Samoan Passage), millest püüab iga sekundi jooksul end läbi pressida kuus miljonit kuupmeetrit vett.

Seetõttu tekivad kuni 250 meetri kõrgused lained. Siiani polnud teadlased saanud mõõta, kui palju need lained külma ja sooja vett omavahel segavad.

Nüüd õnnestus Ameerika teadlastel registreerida vee segunemist süvikus seitsme nädala jooksul. Uuring näitas, et külmad hiid­lained segavad merevett 1000 kuni 10 000 korda rohkem kui juhtub segunemisel mäeahelikku ümbritsevas meres.

Nähtust uuritakse edasi ning arvatavasti on mängib see kliima kujunemisel tähtsat rolli.

Ülaloleval fotol: illustreerival eesmärgil tormilained Vaikse ookeani põhjaosas