Paradoks: kuumalaine tapab Eestis jälgi jätmata

 (5)
Pärnu rand 06072013
Palav päev Pärnu rannas. Foto: Ago Tammik

ERR Novaator kirjutab, et kuigi suuremate haiglate statistika alusel pikalt püsinud kuumalaine raskete tervisehädade hulka ei kasvatanud, võis selle vältel surra Eestis inimesi tavapärasest siiski kuni kolmandiku võrra rohkem.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld märkis, et igale minestusega EMO-sse sattunud patsiendil kuumarabandust ei diagnoosita. Pigem saab ta endale minestuse koodi. Samas ei suurenenud kuumalaine ajal sarnaselt liigsest kuumusest tingitud tervisekahjustustele ka nende arv.

Keskmiselt kasvas erakorralise meditsiini osakonna koormus kuumalaine ajal viiendiku võrra. "Mõningatel päevadel tõusis see isegi 30 protsenti, kuid see ei suurenenud nüüd otseselt kuuma toimest. Erakorraliselt haiglaravile jäänud patsientide arv on jäänud tavapärase piiridesse. Enam on traumasid, putukahammustusi, külmetamisest tingitud infektsioone, põiepõletikke, selja-, pea- ja kaelavalusid," loetles Põld.

Erinevate nakkuste arvu kasvu täheldati ka Tartu Ülikooli kliinikumis. Kuumarabanduste tõttu haiglasse pöördunute arv erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmme sõnul ei kasvanud. "Küll võivad kuuma ilmaga süveneda või ägeneda inimese olemasolevad terviseprobleemid – näiteks südamepuudulikkus. Seda, kas see oleks juhtunud ka vähem kuuma ilma korral, ei saa me oletada ega öelda," viitas Nõmm.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare