Uue Kuningriigi ajal maeti kuningliku perekonna liikmeid mitmetesse kivist tahutud hauakambritesse, mitte suurtesse püramiididesse nagu varem. Toonased egiptlased rajasid hauapaikadele piisavalt lähedale küla, praeguse araabiakeelse nimega Deir el-Medina, tagamaks, et meistrimehed saaksid igal nädalal sealt jala tööle tulla, vahendab Red Orbit.

Noile kõrgelt hinnatud oskustöölistele võimaldati mitmesuguseid mugavusi, mis olid kättesaadavad ainult neile, kelle vilumus ja tööoskused olid piisavad töötamiseks millegi nii vastutusrikka juures nagu kuninglik hauakamber. Egiptuse valitsus tasus neile töö eest igakuiste teraviljaportsudega. Samuti anti töötajatele elamispinnad ja teenrid, kes aitasid neid koduste tööde, nt pesu pesemise, jahu jahvatamise ja vee kandmise juures. Oskustööliste perekonnad elasid külas nendega koos ning valitsuse pakutud hüvede kasutamise mõigus laienes ka nende abikaasadele ja lastele.

Ürikud näitavad, et mõned hauakambrite juures töötanud meistrid jäid aeg-ajalt haigeks. Ülestähendustest nähtub, et palka neil haiguse tõttu töölt puudumise eest ei kahandatud.

Samuti mainitakse ürikutes ära, et riik määras haigeid töölisi külastama palgalise arsti. Tõenäoliselt ravisid arst ja tema assistent tööliseid toonaste raviviiside ja loitsudega, mis olid kirja pandud arstide erialastesse papüürusrullidesse. Mõlemale tervishoiutöötajale määrati patsientide ravitsemise eest ka vabu päevi.
Deir el-Medina varemed. Foto: Steve Cameron

Mõned tänini säilinud ülestähendused kirjeldavad üksikasjaliselt raviviise, mida toonased arstid haigete ravimiseks rakendasid. Näiteks üks sooleparasiitide tõrjumise retsept nägi ette datlikivide tuumade ja kõrbetaime kolokvindi e mürkarbuusi (ld Citrullus colocynthis) keetmist magusas õlles. Kurnatud tõmmist pidi patsient jooma neli päeva.

Mõnede ravimite koostisosad olid üsna kallid, mistõttu nendega raviti peamiselt jõukureid ja ülikuid. Tavalisemaid ravimtaimi ja muid ravimikomponente anti aga Deir el-Medina elanikele tasuta, et nad neid omavahel vajaduse järgi jagaksid.

Hoolimata taolisest riiklikust tervishoiusüsteemist sattusid mõned Deir el-Medina töömehed ikkagi haigena tööle. Üks ürik väidab, et töötaja nimega Merysekhmet ilmus kahel järjestikusel päeval kuninga hauakambrit ehitama haigena ega olnud suuteline tööd tegema. Seejärel läks Merysekhmet külla tagasi ja taastus seal järgmised kümme päeva.