Õun-surmapuu: nimi ei valeta, seda puud ära parem näpi!

 (22)

Õun-surmapuu: nimi ei valeta, seda puud ära parem näpi!
Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Hans Hillewaert

Esmapilgul ei paista õun-surmapuu mitte kuidagi ähvardav.

Kuni te selle koort ei puuduta või selle vilju ei maitse — mis võib lõppeda halva enesetunde, püsiva tervisekahjustuse või isegi kõige hullemaga —, ei õigusta puu oma halvaendelist nimetust millegagi.

Heidame lähema pilgu taimele ladinakeelse nimetusega Hippomane mancinella, mille Hispaania konkistadoorid ristisid “surmapuuks” (hisp arbor de la muerte).

Õun-surmapuu kodu on Lõuna-Ameerika põhjaosa, Galápagos, Bahama saarestik, Kariibi mere saared ja isegi USA Florida.

Tihti võib puude juures kohata silte, mis möödujaid hoiatavad, et nad neid ei puudutaks ega nende vilju ei sööks, kuna puudutamine võib nahka söövitada ja viljad on mürgised.

Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Pancrat

Kõikidest õun-surmapuus leiduvatest toksilistest kemikaalidest kõige kurikuulsam on tõenäoliselt orgaaniline ühend forbool, mida leidub kõikjal taimes koorest mahlani.

Seotud lood:

Puu väikesed, magusa lõhnaga viljad, mida kutsutakse surmaõunteks, põhjustavad söömisel kõhulahtisust, krambihooge ja ägedat oksendamist.

Juba esimese hammustuse peale hakkab suu tulitama ja kõri võib kinni paistetada. Toksiini tungides lümfisõlmedesse võib sööja hakata tundma ka ägedat valu kaelas.

Kui söömine pärast esimest ampsu lõpetada, on ettevaatamatul maitsjal siiski lootust mürgistus üle elada.

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare