Eestist on saanud viimase 10 aasta jooksul teravilja eksportiv maa. Eestis kasutame vett põllusaaduste tootmisel ja ekspordime põllusaadusi. Uuringute tulemusel on selgunud, et 1 kg teravilja tootmiseks kulub 2000 l puhast vett, seetõttu saab vilja eksporti nimetada ka vee ekspordiks, ütlevad ürituse korraldajad.

Veepäeva ettekandeid saab otse vaadata siit.

„Viljakas, huumuserikas muld vähendab üleujutuse ja erosiooni riski, sidudes hektari kohta ligikaudu pooleteise olümpia ujumisbasseini jagu vett. Meie suurim väärtus on puhas põhjavesi, mida kaitseb võimaliku reostuse eest toimekas muld koos sellel kasvava taimega.“ tõdes Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover. „Samas on ka Eestis piirkondi, näiteks Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus muld ja pinnakate on õhuke ning puhta joogivee säilimiseks tuleb eriti hoolas olla, et väetamine oleks tasakaalusatud ning mulla ja taime vajadusi arvestav,“ lisas professor.

Veepäeva tähistatakse ülemaailmselt 22. märtsil ja selle eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele veeprobleemidele maailmas. Tõstes inimeste teadlikkust joogivee tähsusest ja selle mõjust loodusele, aitame toetada inimeste terviseteadlikkust ning suurendada nende kontrolli oma tervise ja valikute üle.

Veepäeva korraldab Eestis MTÜ Ökokratt, mis tegeleb juba aastaid Puhta vee teemapargi arendamisega. Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust külastja saab vastused küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa interaktiivsetest õppeprogrammidest.