OTSEBLOGI | Läänemere foorumi 2. päev. Siim Kiisler: "Tehaste kõrval on vähemasti sama suur reostaja põllumajandussektor"

 (2)
OTSEBLOGI | Läänemere foorumi 2. päev. Siim Kiisler: "Tehaste kõrval on vähemasti sama suur reostaja põllumajandussektor"
Foorumi eilne päev.Foto: Välisministeerium/Flickr

4.-5. juunil toimub Tallinnas Kultuurikatlas EL Läänemere strateegia aastafoorum, kus osaleb ligi 700 külalist Eestist ja Euroopast. Sel aastal on foorumil erilise fookuse all keskkonnateemad, ent räägitakse ka riikidevahelise ühenduse parandamisest ja sellest, kuidas üldist heaolu taset tõsta.

Aastafoorumi avasid oma sõnavõttudega Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis, Leedu peaminister Saulius Skvernelis, Poola välisminister Jacek Czaputowicz ja Euroopa Komisjoni volinik Corina Cretu. Aastafoorumi esinejate kavas on juba olnud või esinevad veel välisminister Sven Mikser, keskkonnaminister Siim Kiisler, Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, Poola asevälisminister Konrad Szymański, Euroopa Investeerimispanga asepresident Alexander Stubb ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) tegevdirektor Monika Stankiewicz.

Forte edastab koostöös foorumiga toimuvat otseblogi vormis.

EL Läänemere strateegia aastafoorum
https://twitter.com/RegioInterreg/status/1003976006208716802
Läänemere Strateegia aastafoorumi lõpetab kõnega Eesti esindaja ELis Martti Maasikas. Kokku osales foorumil üle 750 inimese kõikidest Läänemere riikidest.
Tartu Ülikooli mereteadlase Henn Ojaveeri sõnul on Läänemere suurim probleem eutrofeerumine, kuid sellele pole kiiret lahendust, kuna Läänemere vesi vahetub aeglaselt elik ligi kolmekümne aastaga. 
Kui eile tegid EKA vilistlased mereprügist kilpkonna, siis täna on võimalik Kultuurikatlas näha mereprügist valmistatud delfiini.
“Läänemere seisund sõltub suuresti meie enda igapäevastest valikutest. Samaaegselt moodustab Läänemeri suurema osa seda ümbritsevate riikide majandusest, sotsiaalsest heaolust ja kultuurist. Seetõttu ei ole meie mere seisund ammu enam pelgalt keskkonnahuviliste mure, vaid ka meie kultuuritegelaste, ettevõtjate, meditsiinitöötajate jpt teema,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kiisler: "Lihtne on rääkida, et tehased põhjustavad keskkonnareostust. Peame rääkima ausalt, et vähemasti sama suur reostaja on põllumajandussektor. Paraku aga me ei vaata millegipärast sellise pilguga."
https://twitter.com/TiinaPerho/status/1003897413038419968
Lasse Gustavsson (Oceana in Europe tegevjuht): "Kui pole poliitilist tahet, siis ei juhtu mitte midagi. Poliitikud räägivad juba aastakümneid, et Läänemerd tuleb katsta, kuid tegusid on vähe."
Kõik paneelis osalejad tunnistasid, et 2020. aasta Läänemere keskkonda puudutavaid eesmärke ei suudeta täita. Põhjuseid on mitmeid - alates napist riikidevahelisest koostööst kuni vähese teavitustööni. 
Veronica Manfredi (EL komisjoni esindaja): "Ravimijäägid ja mikroplastik on tõsine probleem. Peame leidma viise, kuidas need ained sadeveest filtreerida, et need ei jõuaks loodusesse."
https://twitter.com/MFAestonia/status/1003886290931249152
Siim Kiisler: "Mereprügi on üks suuremaid probleeme, mille ees täna seisame. Selleks, et probleemiga võidelda, peame rohkem pakendeid taaskäitlema või ümbertöötlema riikide siseselt, ent vähemalt sama oluline on koostöö riikide vahel. Tulevikus peab süsteeme ühildama - nõnda võiks näiteks Soomest, Lätist või Saksamaalt toodud pandiga plastpudeli Eestis pakendiringlusesse anda ja vastupidi.
Lasse Gustavsson: "Erinevalt paljudest keskkonnakaitsjatest ei ole meie organisatsioon kalastamise vastu. Meile meeldib, et inimesed söövad kala. Seisame selle eest, et kalastada tuleb tänasest jätkusuutlikumalt ja siin saavad abiks olla teadlased."
Tere! EL Läänemere strateegia aastafoorum keskendub täna merekeskkonnale. Esimeses paneelis osalevad Lasse Gustavsson (Oceana in Europe), Siim Kiisler (Eesti keskkonnaminister), Dalius Krinickas (Leedu keskkonna valdkonna asepeaminister), Monika Stankiewicz (HELCOM), Veronica Manfredi (EL komisjoni esindaja) ja Jacob Carstensen (Aarhusi ülikooli mereökoloogia professor).
Mikhail Durkin (CCB): "Rootsi valitsus keelab 1. juulist kosmeetikatooted, mis sisaldavad mikroplastikut, kuid kosmeetika pole tegelikult kõige suurem mikroplasti allikas. Suurim reostaja on autorehvid ja palju mikroprügi eraldub ka riideid pestes. Kosmeetikatooteid on lihtsalt lihtne kontrollida, sest plastik on sinna lisatud."
EKA vilistlasted Mihkel Lappmaa, Eva-Maria Mirzojeva ja Elizabeth Palm valmistasid mai alguses Teeme Ära koristustalgute raames randadest ja merest korjatud prügist kilpkonna, et pöörata tähelepanu prügiprobleemile Läänemeres.
Digipaneel lõppes, edasi siirdutakse seminaridele, mis on seitsmel erineval teemal.
Maria 01 start-up ökosüsteemi esindaja Jessica Blechingberg: "Läänemere regioonis on väga tugev start-up keskkond - pooled maailma start-upi ükssarvikud on pärit Läänemere ümbrusest. See on tugev märk sellest, et siin tehakse midagi üdini õieti."
Rootsi valitsuse digiasjade vastutav ametnik Åsa Zetterberg: "Tehisintellekt annab tervele Läänemere regioonile tugeva konkurentsivõime ning kindlasti aitab majandust kasvatada, kui see kasutusele võtta. Praegu käib globaalne võidujooks, kes suudab edukalt tehisintellekti rakendada ja sellest arengust enim kasu lõigata."
Karol Okoński jagas publikuga oma visiooni digitaalselt ühendatud Läänemere piirkonnast, mis oleks eeskujuks tervele Euroopa Liidule. Nii nagu tema eelnevalt mainitud, rõhutas ka Okoński, et koostöö riikide vahel on vajalik, et täita Euroopa Liidu poolt paika pandud eesmärgid. Tulevikus võiks kehtida Euroopa Liidus ühtne kodanike identifitseerimissüsteem, mis muudaks reisimise ja kolimise liikmesriikide vahel tunduvalt lihtsamaks.
https://twitter.com/EU_Regional/status/1003627398548672512
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles oma aastafoorumi kõnes, et kuigi Läänemere regiooni iseloomustab üldine kõrge digitaliseerituse ja majandusarengu tase, hoiavad regiooni veelgi suuremat arengupotentsiaali tagasi riikide erinevad majanduslikud huvid ja poliitilised mured. Selles pole mitte midagi erilist, see on mõistetav, kuid vaid koostöö on võti, kuidas kasvatada ühist heaolu ja luua täiendavat väärtust. „Kui soovime, et Euroopa Liidu majandus oleks konkurentsivõimelisem, et innovaatilised ettevõtted saaks siin areneda, siis peame moodustama ühtse digitaalse turu. Digitaalse ühise turu eesmärgiks on kasutades digitaalseid tehnoloogiaid ühendada inimesi ja ettevõtteid riikides, regioonides või kogukogukondades üle terve Euroopa,“ ütles Ansip. „Euroopa Liidus peab olema kõigil ja igal pool ligipääs ülikiirele internetile, kaasaarvatud 5G võrgule. Oleme paika seadnud eesmärgid, et seda saavutada ja vähendada regioonide erinevat digitaliseerituse taset,“ sõnas Ansip.
Diskussiooni modereerib Luukas Ilves ning digiteemadel vestlevad Andrus Ansip, Karol Okoński, Åsa Zetterberg, Katariina Ora, Jessica Blechingberg ja Martin Andersson.
Peale kohvipausi algab järgmine plenaardiskussioon, mis keskendub digitaalsete innovatsioonide avastamisele Läänemere strateegia raames. Diskussiooni avab oma kõnega Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.
Alexander Stubb võttis diskussiooni kokku sõnadega: "Olla Euroopa Liidu vastu, on olla nagu interneti vastu - see pole väga tark otsus."
Panelistid nõustuvad üksteisega, et suurel määral otsustakse Läänemere strateegia edasine kulg järgmiste mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus, kui määratakse Euroopa Liidu iga-aastastele üldeelarvetele piirid.
Erik Bergkvist toonitas, et paremate tulemuste nimel tuleb muuta erinevate huvipooolte kaasamise protsess lihtsamaks, kuid selle käigus ei tohiks unustada detaile projektide elluviimisel ja tingimusi toetuse saamiseks.
https://twitter.com/CentrumBalticum/status/1003607805411160066
https://twitter.com/Lucille_Ehrhart/status/1003606352802074625
Aastafoorumil tunnistati, et Läänemere strateegia üheks nõrkuseks on selle laiapõhjalisus ja kompleksus. Euroopa Liidu otsustamismehhanismid on väga keerulised ning nendega on seotud väga palju inimesi, kes kõik tahavad keskenduda erinevatele teemadele. Seetõttu võib Läänemere strateegia kohati laiali valguda.
https://twitter.com/EU_Regional/status/1003603946869534720
https://twitter.com/Spatial4sight/status/1003602096040632320
https://twitter.com/CentrumBalticum/status/1003602555283410944
https://twitter.com/JulFredriksson/status/1003603325076627456
Peaministrid lahkusid lavalt ning nüüd on toimumas paneediskussioon, millest võtavad Alexander Stubb, Konrad Szymański, Kai Böhme ja Erik Bergkvist. Euroopa Investeerimispanga asepresident Alexander Stubb meenutas, kuidas ta lapsepõlves käis iga suvi Läänemeres purjetamas ning mäletab, kuidas meri on muutunud aastekümnetega rohkem läbipaistmatumaks ja kuidas vees on hakanud rohkem prügi ulpima.
Siiani on vastu võetud neli ELi makropiirkondlikku strateegiat ning neist igaühega kaasneb ka tegevuskava, mida ajakohastatakse regulaarselt lähtuvalt tekkivatest vajadustest ja muutuvast kontekstist: Läänemere piirkonna strateegia (2009), Doonau piirkonna strateegia (2010), Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (2014) ja Alpi piirkonna strateegia (2015).
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Cretu: "Läänemere strateegia on kõigist marko-regionaalsetest strateegiast kõige edukam ning ma toon seda alati eeskujuks."
https://twitter.com/HELCOMInfo/status/1003596614982885376
Poola välisminister Jacek Czaputowicz: "Teise maailmasõja järgselt Läänemerre jäetud mürsud on potentsiaalne oht Läänemere elukeskkonnale, millega tuleb koheselt tegeleda."
https://twitter.com/MarmarNekoro/status/1003594505092845569
Leedu peaminister Saulius Skvernelis rõhutas oma kõnes iseseisva energiasektori arendamist: "Balti riikide energiavõrk tuleb ühendada ülejäänud Euroopa Liidu elektrivõrguga."
Läti peaminister Māris Kučinskis: "Balti riigid on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika edulugu. Aga seda edulugu ei saa jätkuda ilma investeeringutega transpordisektorisse."
https://twitter.com/HELCOMInfo/status/1003591652001353728
https://twitter.com/RegioInterreg/status/1003588967495761920
Ratas rõhutas, et Läänemeri ei ole meie enda tõttu heas olukorras. "Selleks, et vähendada tööstusest ja põllumajandusest tulenevat reostust ja taastada looduslik merekeskkonna tasakaal, peavad kõik riigid ellu viima Läänemere tegevuskava eesmärgid."
Aastafoorumi avab oma kõne Eesti peaminister Jüri Ratas: "Läänemere strateegia on Euroopa Liit oma parimas kujus - tehakse koostööd, et lahendada üheskoos riikidele ühised probleemid." 
Enne kui Balti peaministrid avavad Läänemere strateegia aastafoorumi, meenutas Toomas Hendrik Ilves videosilla vahendusel, kuidas Läänemere strateegia alguse sai: „Arvestades pikaaegseid probleeme, mis meil olid näiteks Läänemere reostusega, tundus väga loogiline hakata välja töötama poliitikat koos teiste liikmesriikidega. Ma kirjutasin raporti ja esitlesime seda selleaegsele Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole ning see idee meeldis talle. Sealt liikus see edasi Euroopa Parlamenti, kus mu hea kolleeg Alexander Stubb selle üle võttis ja viis vastuvõtmiseni.“ 
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare